Estonian Airi salongipersonali juht Anneli Tüür ütles, et lennukisse sisenedes tuleks stjuardesse oma lendamisega seotud hirmudest teavitada, sest meeskond on üldjuhul kogenud ja oskab aidata, vajadusel antakse ka rahusteid.
Lennuhirmust tuleks pardale minnes stjuardessile teada anda
«Lennuhirm on psüühiline seisund, mis tuleneb heast ettekujutusvõimest, ülemõtlemisest, puudulikust füüsika valdkonna tundmisest ja muudest asjaoludest,» rääkis Tüür.
Ta soovitas enne reisi uurida välja kõik, mis puudutab lendamist – lennukitest, nende sisemusest, helidest lennu ajal ja palju muud, et teha selgeks, mis lendamise juures kõige rohkem hirmutab ja leida või küsida selle kohta põhjalikumat teavet.
Stjuardessid ja stjuuardid käivad igal aastal esmaabi koolitusel, kus kõne all kunstlik hingamine, südame massaaž, verejooksud, šokk, luumurrud, võõrkehad hingamisteedes ja palju muud.
Lisaks sellele käsitletakse erinevaid haigusi või nende sümptomeid, nagu südame puudulikkus ja infarkt, stenokardia, insult, epilepsia, kõrge vererõhk, madal vererõhk, diabeet, mürgistused, sünnitus. «Nii et peame valmis olema absoluutselt igaks juhtumiks,» nentis Tüür.
Soovitused enne lennureisi hirmu maandamiseks:
Puhake ja sööge enne lennureisi – keha põletab stressis olles süsivesikuid kiiremini.
Saabuge lennujaama aegsasti – lennujaama hilinemisel on risk sattuda veelgi suuremasse stressi.
Lennule registreerimisel küsige istekoht etteotsa – seal on lennuk kõige stabiilsem; kui kardate kõrgust, soovitame vältida istekohta akna ääres.
Proovige lõdvestuda – võtke lennule kaasa hea raamat või kuulake meelepärast muusikat; pöörake tähelepanu ka oma hingamisele, hingake aeglaselt ja sügavalt.
Vältige kohvi – suur kogus kohvi ergutab organismi, kutsudes esile reaktsiooni, nagu oleks selles palju adrenaliini; soovitame lennureisi ajal juua piisavalt vett.
Enne lendu alkoholi tarvitada ei soovitata, sest see ärevust üldjuhul ei kaota.