Eksperdid: ka passiivset suitsetajat ohustavad rasked kopsuhaigused

Foto: Toomas Huik

Mittesuitsetajale võib tubakasuitsuga kokkupuude mõjuda ohtlikumaltki kui suitsetajale, sest viimane on sellega kohanenud. Kui mittesuitsetaja viibib sageli suitsuses keskkonnas, on temalgi oht haigestuda kopsuhaigustesse ja -vähki.

Tervise arengu instituut (TAI) alustab 4. juulil teavitust passiivse suitsetamise ohtudest, kutsudes suitsetajaid üles ümbritsevate inimeste tervisest hoolima ning mittesuitsetajaid oma õiguste eest seisma.

TAI tubakavaldkonna eksperdi ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjatele.

«Mittesuitsetajad peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks, ent neil võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal,» ütles Härm.

Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. Teiste suitsu sissehingamine põhjustab kuni viis protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. WHO andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja.

Härm rõhutab, et tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas ning abi on vaid sajaprotsendiliselt suitsuvabast keskkonnast. Ta lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab 20 sigaretti päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. «Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuits neile ohtlikum kui suitsetajale,» märkis ta.

Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige enam lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kellel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid tubakasuitsu mürkide vastu.

Lapsevanemad peavad meeles pidama, et väljahingatav õhk on pärast suitsetamist mõnda aega mürgine ning sisaldab palju vingugaasi. Kui väljast suitsetamast tulnud ema või isa haarab tuppa tulles sülle lapse või läheb vastsündinu kõrvale lõunauinakut tegema, on see eriti ohtlik.

Härm rõhutab, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu kõrvalseisjad ei märkagi, et nad mürgiseid kemikaale sisse hingavad. Seetõttu ei taju ka suitsetajad, et suits võiks teisi kahjustada.

Ainuke viis oma peret ja koduseid kaitsta on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Rõdul, aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub nii õhu kaudu kui ka riietega väga kergesti tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuudeks.

Kõige rohkem kahjustab sigaretisuits teisi inimesi siseruumis, ent ka vabas õhus võib passiivne suitsetamine avaldada sama kahjulikku mõju. Seetõttu pöördub TAI sel aastal toitlustuskohtade poole ja kutsub neid piirama suitsetamist ka väliterrassidel ja õuealadel.

Kindlasti tuleb suitsetajal arvestada ka uste ja akende ümbruses asuvate n.-ö. kaitsetsoonidega. TAI tubakavaldkonna spetsialisti Minni Saapari sõnul tõestas värske uuring, et kohvikute ja restoranide välisuste juures suitsetades levib tubakasuits ka siseruumidesse ning sunnib seesviibijad, sealhulgas seal töötavaid inimesi enda teadmata passiivselt suitsetama.

Ukse kõrval suitsetamise tulemusena oli siseruumis nikotiini kontsentratsioon isegi veidi suurem kui väljas. TAI juhib tähelepanu, et kõrvalseisjate tervist kahjustab ka bussipeatustes, laste mänguväljakutel, randades, parkides ja väliüritustel suitsetaja.