Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Töö, mis kella ei küsi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Kirurgitöö nõuab suurt täpsust ja vastupidavust.
Kirurgitöö nõuab suurt täpsust ja vastupidavust. Foto: Panther Media/Scanpix

Arstide liidu tehtud töökoormuse uuring näitas, et konkurentsitult suurim koormus on üldkirurgidel.

Kirurgid töötasid 2014. aastal 259 tundi kuus, norm oli 168, kirjutab terviseuudised.ee. See teeb nädalas ettenähtud 42 tunni asemel ligi 65 tundi. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku I kirurgia osakonna juhataja Jaan Tepp ei tulnud 31. mail padjaga tööle, sest ta oli öövalves ja padi oli juba olemas. Tepp on nõus, et koormus on suur, kuid see tuleneb töö spetsiifikast. «Kirurgi töö on kord selline, et kui kell saab neli ja lõikus käib, siis pooleli seda ei jäta. Ei ole nii, et kutsud kolleegi ja ütled, et tee nüüd edasi,» ütleb ta.

Lõikused on väga erineva pikkusega – mõni kestab vaid pool tundi, kuid on ka selliseid, mis venivad 8-9 tundi pikaks ja mõnel erialal koguni 12tunniseks. «Mõned käivad korra pissil, joovad ja panevad kohe edasi. Vahel isegi ei söö. Teised teevad ikka 5–10 minutit kestvaid söögipause,» kirjeldab Tepp.

Tema sõnul on assisteerival kirurgil isegi raskem, sest operatsiooni juhil on pinge nii suur, et ta ei märkagi aja kulgu. Assistente vahetatakse ka välja. Operatsioonimeeskonna suurus sõltub lõikusest. Enamasti on koos operatsiooni juhi, assistentide, anestesioloogi ja õdedega saalis kokku 6–7 inimest. Kui lõikus venib pikemaks kui 3–4 tundi, siis õed selle aja jooksul vahetuvad.

Töid ja tegemisi sättides jälgitakse, et operatsioonile ei eelneks valves olemine. «See ei oleks ei patsiendi ega ka arsti enda suhtes aus,» selgitab Tepp.

Teppi sõnul kirurgid siiski üliinimesed pole ja iga päev pikki lõikuseid ei tee. Ühel päeval on näiteks ainult ambulatoorne vastuvõtt, kus opituppa ei mindagi. «Nii imelik kui see ka pole, see ambulatoorne vastuvõtt on kirurgi jaoks kõige raskem. Kuus tundi kestvale vastuvõtule võib tulla kuni 30 patsienti,» kirjeldab ta.

Ta lisab, et väsitab just suhtlemine – väidetavalt olla kirurgid üldse kehvad suhtlejad. «Reeglina me enne seda päeva valvet ei tee. Kui, siis pigem samal päeval pärast vastuvõttu,» ütleb ta. Reeglite kohaselt peaks olema tunnis kõige rohkem 3–4 patsienti, kuid reaalsuses tuleb tegeleda viie haigega.

Loe terviseuudised.ee-st ka päevakirurgia suure töökoormuse kohta.

Märksõnad

Tagasi üles