Ülemarst: valitsus on lükanud vastutuse arstiabi kättesaadavuse eest kahe suurhaigla õlule

Regionaalhaigla ülemarst Andres Ellamaa. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERHi) ülemarst Andres Ellamaa sõnul peaks tippmeditsiini eest vastutama riik, aga praegu on ministeerium lahkelt kogu vastutuse lükanud kahele suurhaiglale, kes peaks korraldama kogu Eesti arstiabi kättesaadavust.

Ellamaa hinnangul pole selline olukord normaalne, kirjutab Pealinn.

Tema sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi hetke suurimaks kitsaskohaks süsteemi enda puudumine. Tema sõnul ei soovi Eesti valitsus tervishoiu eest vastutust võtta ning on selle kahe suurima haigla kaela lükanud.

Arstiabi on Ellamaa selgitusel mitmetasandiline-hierarhiline süsteem, kus iga tasandi eest peab olema ka vastutaja. «Esmatasand on perearstid. Kes selle eest vastutab? Kuidas seda finantseeritakse, kes seda otsustab? Tõenäoliselt peaks esmatasandi arstiabi kättesaadavuse eest vastutama kohalik omavalitsus,» rääkis Ellamaa.

Ta lisas, et tippmeditsiini eest peaks vastutama riik ja seal vahepeal on maakonnatasand. «Aga kes vastutab, ei tea. Praegu on ministeerium lahkelt kogu vastutuse lükanud kahele suurhaiglale, kes peaks siis korraldama terve Eesti arstiabi kättesaadavust. See ei ole normaalne, tegelikult peaks see olema ikka poliitikute teha, mitte haiglajuhtide teha,» rääkis ta.

«Kes riigis saab vastutada peale poliitikute? Nemad ei pea muretsema ei elu, ei tervise, ei palga pärast, neil on hea vastutada. Ma kujutan ette, et esimene käik (tervishoiusüsteemi parandamiseks - toim.) peaks olema see, et esmatasandi arstiabi peab olema riiklikult finantseeritud,» sõnas Ellamaa. Ta lisas, et tohtril peab olema kindlustatud töökoht ja palk ning ei saa panna esmatasandi arsti sõltuma sellest, kas tal on haigeid või ei ole.

Patsientide olemasolust sõltumine võib Ellamaa sõnul halvimal juhul kas arstid nälga jätta või nad hoopis üle koormata.

Tänavusest tervisevaldkonna analüüsist selgus ka tõsiasi, et haigekassa reservid muutuvad 2022. aastaks negatiivseks. «Seda nad muidugi muutuvad varem või hiljem, sest haigekassa ei ole kahjuks suuteline ratsionaalselt raha kasutama, sest ta ei tegele kindlustatuga vaid ta tegeleb arstiabi koondteenuse osutajaga. Sealt hakkab viga pihta,» nentis Ellamaa ja lisas, et meil on sügavalt nestoriaanlik meditsiinikorraldus.

Tervisevaldkonna analüüsis esitatud seisukohaga, et tõhususe suurendamisel kulude kontrolli abil on piir ees, ei saa Ellamaa sõnul otseselt nõustuda. «Tõhusust ei saa rohkem suurendada, aga kulude ratsionaalsust ja ratsionaalselt raha kulutamisel ei ole sugugi piiri ees, aga selle kontrollimiseks on vaja asjatundlikkust. Praegu on nii - raha on, igal juhul me püüame ta ära kulutada. Me peame õppima raha lugema igas olukorras, kaasaarvatud tervishoius,» rääkis Ellamaa.