Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Sotsiaalministeerium soovib suurendada ravikindlustuse eelarvet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Viljandi haigla.
Viljandi haigla. Foto: Elmo Riig

Sotsiaalministeerium tegi valitsusele ettepaneku laiendada ravikindlustuse tulubaasi, hakates ravikindlustuse eelarvesse täiendavalt panustama ka pensionäride eest.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas valitsusele tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi tulemused. 

Ministri sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi suurim väärtus meie ravikindlustuse solidaarsus, mis tagab võrdsed võimalused kvaliteetseks arstiabiks kõigile kindlustatutele. «Samas on mõistetav, et elanikkonna vananedes ei ole seda süsteemi võimalik rahastada vaid tööjõumaksudest. Meie analüüs näitabki, et ilma tulubaasi laienduseta muutuvad haigekassa reservid lähiaastatel negatiivseks.»

Tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks tegi sotsiaalministeerium ettepaneku laiendada ravikindlustuse tulubaasi läbi selle, et võrdsustatud isikute (nt pensionäride) eest tasutaks ravikindlustus edaspidi riigieelarvest. Üks võimalus on tasuda 12 protsenti keskmiselt vanaduspensionilt nende vanaduspensionäride eest, kes ravikindlustuse eelarvesse sotsiaalmaksu ei maksa. Pensionäride eest panustamist on Eestile alates 2005. aastast korduvalt soovitanud WHO ning sarnane süsteem on kasutusel ka Leedus.

«Ka omaosaluse analüüs näitab, et Eesti inimeste panus tervishoiu kogukuludesse on jõudmas kriitilise piirini. Kõige suurema osa ehk 37 protsenti omaosalusest moodustavad kulutused ravimitele ning 26 protsenti hambaraviteenusele,» selgitas Ossinovski.

Inimeste omaosaluse koormuse vähendamiseks on sotsiaalministeeriumil ja haigekassal plaanis 2017. aastal rakendada hambaravihüvitist. «Oleme seadnud sihiks ka ravimite omaosaluse piiramise suure ravimivajadusega isikute puhul,» lisas minister.

Eesti tervishoiukulude osakaal SKTst oli 2014. aastal 6,2 protsenti. Aasta varem oli Euroopa regiooni keskmine 8,2 ja ELi keskmine 9,5 protsenti SKTst. Tervishoiule tehtavad kulutused moodustasid 2013. aastal 13 protsenti valitsussektori kogukuludest ning sama aasta ELi keskmine oli 15 protsenti.

Sotsiaalministeerium esitas valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks. Lisaks tehti ettepanekud täiendavate analüüside vajalikkuse osas.

Ettepanekud on välja töötanud sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühm, kus osalesid ka rahandusministeerium, haigekassa, WHO ja haiglate liit.

Tagasi üles