Vähihaige pereisa ei saa Eestis ravi

Haigekassa ei saa Joona Aruväli ravi toetada, mistõttu palub mees abi inimestelt.

FOTO: Erakogu

Joona Aruväli on 54-aastane pereisa, kes on suureks kasvatanud neli last. Tema Facebooki lehekülge vaadates jääb mulje, et tegemist on terve ja sportliku mehega. Varjatuks jääb aga, et see sportlik pereisa on juba viis aastat raske vähivormiga võidelnud.

Aruväli on haige olnud 2007. aastast saadik, kui tal avastati C-hepatiit. Veel enne, kui mehe võitlus selle haigusega lõpule jõudis, avastati tal 2011. aastal kompuuteruuringu käigus rindkeres kopsude vahel 11-sentimeetrise läbimõõduga lümfisõlm. Arsti sõnul oli see väikeserakuline lümfoom. Pärast avastust sai mees kuus kuud keemiaravi, mis ka aitas. Arsti sõnul lümfisõlmed taandusid ning mehe olukord muutus stabiilseks.

Väikerakulise lümfoomiga saab inimene rahulikult elada ja see võib ägedaks muutuda alles kümne või kahekümne aasta pärast. Aruväljale tehti keemiaravi kuni 2013. aastani. Samal aastal tehti talle ka C-hepatiidi analüüs ning selgus, et sellest tõvest on mees vaba.

2014. aastal tundis Aruväli taas kõhus valusid ja arvas, et C-hepatiit on tagasi tulnud, kuid pärast analüüse selgus, et hoopis väikerakuline lümfoom on muutunud ägedaks difuusseks suurrakklümfoomiks ehk vereloomevähiks.

Mees alustas ravikuuriga, mis tähendas kord kuus ühel päeval keemiaravi. «Pärast nelja esimest korda tehti mulle taas kompuuteruuring ning öeldi, et vähk on allunud ja ravi mõjunud. Viienda ravikorra järel tundsin jälle valusid ja sain teada, et kõik on tagasi tulnud,» kõneles mees. Pärast vähi tagasitulekut võeti ta uuesti haiglasse, kus ta sai neli päeva väga tugevat keemiaravi.

«Kuna seanss oli niivõrd tugev, tekkis mul sooltepõletik, 40-kraadine palavik ja ma olin viis päeva kriitilises seisus,» meenutas Aruväli. Pärast teist ravikorda tekkis mehel sama mure – ta muutus lihtsalt nii nõrgaks, et ei kannatanud enam ravi välja. «Viimaks öeldi juuni lõpus, et vähirakkude hulk aina suureneb ja mind põhimõtteliselt saadeti koju surema, sest Eestis polevat minuga enam midagi teha,» kirjeldas mees. «Küsisin arstilt, kas välismaal on minu jaoks võimalusi, mille peale arst vaatas mulle otsa ning vastas eitavalt.»

Mehe õnneks viis saatus ta kokku kokku Marja Lukiga, kes põdes tol ajal sama haigust, mida tema isegi. Tänu Lukile sai ta teada, et sellele vähivormile on ravi siiski olemas, ning sai kätte ka vajalikud juhendid, kuidas ravini jõuda. Joona Aruväli tunnistas, et ei ole siiani julgenud arstile öelda, et tegelikult saab seda haigust välismaal ravida.

«Saksamaal asuvas Würzburgi kliinikumis, mis on üks Euroopa tugevamaid, tegeleb doktor Hermann Einsele selle haigusega ning on olemas lausa kolm ravimeetodit, millest kahte tehakse ka Eestis, kuid üks on eksperimentaalne ja seda saab katsetada vaid Saksamaal,» sõnas mees.

Kahjuks peab ta raviks vajaliku rahasumma ise leidma. Ravi esimeseks etapiks on vaja kokku saada 25 000 eurot, millele lisanduvad sõit ja muud kulud.  

Haigekassa meest aga ei toeta, sest neil on kõigepealt ravi kohta tõendeid vaja. Vastav kliiniline uuring tehakse aga alles ravi esimeses etapis. Ilma selleta on ravi haigekassa silmis tõendamatu ning tähendab, et raha nad selle jaoks eraldada ei saa. Kuna tegemist on eksperimendiga, puudub ka otsene statistika ravi toime kohta.

Haigekassa kliendisuhtluse osakonna juhataja Terje Kalamehe sõnul pole neil võimalik ravi toetada, sest antud olukord ei täida ravikindlustuse seadusest tulenevaid kriteeriumeid. «Üks oluline kriteerium riiklikust ravikindlustusest raha saamisel on ravi  tõendatud meditsiiniline efektiivsus,» selgitas Kalamees olukorda.

Tervishoiuteenus on tõendatud meditsiinilise efektiivsusega, kui seda kasutatakse standardravis, mis tähendab, et ravi on kirjeldatud ja soovitatud heaks kiidetud ravijuhistes. «Eksperimentaalravi korral on tegemist tervishoiuteenusega, mille meditsiiniline efektiivsus ei ole tõendatud,» põhjendas Kalamees.  

Aruväli kurtis, et ei mõista bürokraatiat kohas, kus inimese ainus soov on ellu jääda. Ta ütles, et saab aru, et tegemist on kalli raviga, kuid ei mõista ebaõiglust, kus vähihaigeid ei toetata, aga samas elustatakse mõnd narkomaani mitmeid kordi, mis maksab riigile samuti üsna palju.  

Aruväli pöördus abipalvega ka vähiravifondi «Kingitud elu» poole, mis on kahe tegevusaasta jooksul toetanud ligi sadat vähihaiget, kelle raviks pole haigekassal vahendeid jätkunud. «Kingitud elu» juhataja Toivo Tänavsuu sõnul ei saa fond kahjuks aidata, sest nagu haigekassaski, ei luba ka nende põhikiri tõendamatut ravi toetada. Siiski andsid nad Aruväljale idee kampaaniaks.

«Aruvälja ravi on aga väga eksperimentaalne, selle meditsiinilist kasu pole seni ühegi uuringuga tõendatud,» sõnas Tänavsuu.

Joonat saab toetada kandes raha ta abikontole: Joona Aruväli, EE561010011622361229.

------

RAVIKULUD

Joona Aruväli vähiravi kulud.

Esimene etapp – 25 000

Teine etapp – 170 000

Kolmas etapp – 240 000

Joona Aruvälja Facebooki kontol on olemas täpsed juhised, kuidas teda toetada.

Vajalik rahasumma peab koos olema 11. juuliks.

Sama haigust on põdenud veel noor pereema Marja Lukk, kes kahjuks hiljuti Saksamaal suri.

Allikas: PM

Populaarne

Tagasi üles