Noor naine pidas kasvaja põhjustatud valu pohmelliks

Hope Stringeril diagnoositi 23-aastasena kaks kasvajat. Foto: Caters News Agency

Kuigi noor naine pidas pidevat valu meelekohas pohmellijärgseks ebameeldivuseks, selgus mitmete analüüside järel, et teda kimbutab hoopis kasvaja.

24-aastasel Essexist pärit Hope Stringeril oli kombeks öö läbi sõpradega pidutseda, kuniks ta hakkas möllutamise järel tundma sagedast valu vasakus meelekohas, vahendab Daily Mail. Noor naine pidas seda pohmellist tingituks, ent kui sümptom kestis juba nädala ning lisandusid ka väsimus ja peapööritus, külastas ta viimaks arsti.

Esmalt arvas arst, et tegu on lihtsalt migreeniga ning kirjutas talle korduvalt välja valuvaigisteid. Kuna neiu tundis, et tervisega on siiski midagi valesti, nõudis ta kompuuteruuringut. Protseduuri järel avastasid arstid tema ajust pehmekoelise sarkoomi.

«Ma tundsin end üldiselt tervena, kuniks mõistsin, et mitte mingisugune pohmell ei saa kesta nii kaua ning osutuda nii tõsiseks. Olin šokeeritud, kui mul diagnoositi vaid 23-aastasena vähkkasvaja,» avaldas naine.

Järgmine skaneerimine näitas aga, et kasvaja on ka kaelas ning ühtlasi liiga sügaval, et seda saaks ainuüksi eemaldada.  Kirurgid pidid eemaldama sellega koos ka närvi, mis mõjutab ühtlasi naise vasakut häälepaela. «Tol hetkel ma lihtsalt ei hoolinud võimalikest muutustest oma hääles – tahtsin vaid, et vähk mu kehast kaoks,» ütles Stringer. Tema hääl on nüüd pideva pinge all, kuid pärast hääleteraapiat peaks see normaliseeruma.

Teine kasvaja hakkas arenema naise kaelas. Foto: Foto: Caters News Agency

Pärast diagnoosi määramist võttis Stringer üheksa kuud töölt vabaks, et läbida kurnavad keemia- ja kiiritusravi tsüklid. «Olen töönarkomaan ning nii kaua eemal olla oli raske. Arvan, et tulin vähihirmuga üllatavalt hästi toime, näiteks ütlesin vanematele ja sõpradele, et ei taha näha ühtegi pisarat. Püüdsin olla positiivne,» kirjeldas ta.

Naine märkis, et keemiaraviga kaasnev juustekaotus teda ei häirinudki, küll aga langes tema enesehinnang väga madalale, kui juuksed hakkasid tagasi kasvama ning paruka kandmine ei olnud enam sobilik. «Õnneks leidsin kellegi, kes paigaldab juustepikendusi ka lühikestele juustele, millega tundsin end kui teine inimene – olin jälle õnnelik,» sõnas ta.

Viimased uuringud on näidanud, et noor naine suutis vähi seljatada. «See kogemus muutis mind tohutult ning oskan edaspidi olla elu eest tänulik. Soovin panna kõigile südamele, et te ei ignoreeriks ühtegi kahtlast sümpromit oma kehal, vaid võtaksite selle koheselt luubi alla. Kui mina poleks seda teinud, oleks võinud lõpptulemus hoopis teistsugune olla,» rõhutas Stringer.