Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Suur osa Eesti noortest kondoomi ei kasuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anna-Maria Uulma
Copy
Kondoomid.
Kondoomid. Foto: Liis Treimann

Turvaseksi kampaaniaga tuletab Tervise Arengu Instituut (TAI) meelde kondoomi kasutamise tähtsust. 

Kooli lõpetamise ja perekonna loomise vahele jääb periood, mil noortel on kõige enam partnereid, sealhulgas kaitsmata vahekordi juhuslike partneritega ning võetakse enim riske seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI), sealhulgas HIVi osas.

Suve hakul avaldatud Tervise Arengu Instituudi seksuaaltervise uuringust selgus, et noorte seas on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutamise tase väga olulisel määral tõusnud, kuid juhusuhetes on jätkuvalt kõrge nende osakaal, kes järjepidevalt kondoomi ei kasuta. Iga juhuvahekorra ajal kasutab kondoomi 60 protsenti koolealistest noortest, 47 protsenti 19–24-aastastest ning 39 protsenti 25–29-aastastest.

Uuring tõi positiivse muutusena välja ka hilisema seksuaaleluga alustamise. Samuti näitavad andmed partnerite arvu vähenemist. Valdavalt on noortel uuringule eelnenud aasta jooksul olnud üks seksuaalpartner: keskmine partnerite arv on suurim 14–15-aastastel seksuaalvahekorra kogemusega noortel - 2,1 ning väikseim 25–29-aastastel - 1,5.

Noored, kellel on nii püsi- kui ka juhupartner(-id), kalduvad juhusuhetes vähem kondoomi kasutama kui need, kellel on vaid juhupartner(-id). Noormeestel on võrreldes tütarlastega rohkem põhjendusi kondoomi mittekasutamiseks, näiteks on nende jaoks kondoom ebamugav ja vähendab mõnutunnet.

«Senise teavitustöö tulemusel on teadmine kondoomist kui kõige kindlamast vahendist HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimiseks jõudnud praktiliselt kõigi noorteni. Uuringud aga näitavad, et teadmisi elus alati ei rakendata,» sõnas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel. «Seetõttu julgustame läbi kampaania noori oma tervise eest veelgi suuremat vastutust võtma, kondoomist häbi ja hirmuta rääkima ning seda kasutama,» lisas vanemteadur.

Paarid ei tohiks loobuda kondoomist enne, kui ei ole koos end HIVi ja teiste infektsioonide suhtes testinud. «Kondoomist loobumise põhjus on turvatunne, mitte kalkuleeritud riski hindamine,» märkis vanemteadur. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ning ka tema partner ei oska nakatumist kahtlustada. «Usalduslikus suhtes tuleb lisaks endale tähtsaks pidada ka partnerit. Kondoomi võib kasutamata jätta vaid siis, kui partnerid on monogaamses püsisuhtes ning nad on testitud,» lisas vanemteadur.

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal uute HIVi nakatunute osakaalu poolest. Praegu on meil HIVi diagnoositud ligi 9400 korral, kuid diagnoositud nakatunute arv ei näita tegelikku HIV-levimust. Hinnatakse, et kokku võib Eestis olla kuni 11 000 HIVi nakatunud inimest. Teistest STLI-dest diagnoositakse Eestis Terviseameti andmetel kõige enam klamüdioosi, vähem gonorröad ja genitaalherpest.   

Tagasi üles