Hambaravihüvitist aukude korralikuks lappimiseks kasutada ei saa (7)

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hambaarst Marek Vingi sõnul oleks Eestile parim lahendus õpetada inimesed oma hammaste eest paremini hoolitsema.
Hambaarst Marek Vingi sõnul oleks Eestile parim lahendus õpetada inimesed oma hammaste eest paremini hoolitsema. Foto: Tairo Lutter

Kuigi riik hakkab järgmisest aastast maksma 30-eurost hambaravihüvitist, siis hambaarsti hinnangul tegelikult selle eest hambaauke korralikult lappida ei saa.

«Hüvitatakse eelkõige diagnostika, proaktiivse ravi ja profülaktika protseduure. Inimene saab kaardistatud oma suutervise seisundi ja teada oma haiguse põhjused, et saaks tervisekäitumisega need kontrolli alla võtta,» rääkis Eesti Hambaarstide Liidu juht Marek Vink. Ta rõhutas, et kaariesehaiguse sümptomaatilist ravi ehk hambaaukude täitmist haigekassa ei hüvita. Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et antud hüvitist saab kasutada odavama püsitäidise panemiseks.

Hüvitise saamisel on patsiendi  omaosalus  50 protsenti ehk 60-eurose arve puhul hüvitabki haigekassa 30 eurot. «Kõik sellest ülespoole jääv hambaravikulu on juba 100 protsenti omavastutusel ehk sisuliselt ei muutu kehtiva korraga võrreldes eriti midagi,» sõnas arst.  

Järgmise aasta 1. juulist makstava hüvitise suurus on 30 eurot, mida on hambaarsti sõnul ilmselgelt vähe, kuid  hambaarstid tervitavad Vingi sõnul iga pisematki sammu, mis suutervist edendab.

«Hüvitise eest võiks näiteks eemaldada lootusetu põletikus hambajuure. Vajalik oleks puhastada hammaskond mineraalsetest ladestustest (hambakivist), mida koduste vahenditega pole võimalik teha. Vajalik on saneerida suuremad kaariesekahjustused vähemalt ajutiste täidistega (ajaks kuni patsient leiab võimaluse restauratiivseks raviks püsivama lahendusega). Aktiivsed kaariesekahjustused võiks katta fluoriidlakiga,» rääkis Vink. Ta tõdes, et aeganõudvat ja kallist endodontilist ja restauratiivset ravi haigekassa eelarve välja ei kannata.

Kuigi riik loodab, et hüvitis motiveerib inimesi rohkem hambahügieeni hoidma, siis Vingi sõnul nii väike hüvitis ei tõsta oluliselt motivatsiooni hambaarsti külastamiseks. «Haigekassagi ju arvestab, et vaid pooled inimesed seda võimalust kasutavad. Aastaid tagasi kehtinud 300-kroonise hüvitise kasutajaidki oli vaid murdosa elanikkonnast. Aga materiaalselt vähemkindlustatud ja suurtest linnadest väljapoole jäävatele inimestele on sellest kindlasti abi,» arvas ta.  

Vink on veendunud, et riiklik hambaravihüvitis ei ärgita arste hindu tõstma, sest hüvitatakse kindla hinnaga haigekassa tervishoiuteenuste loetelus leiduvaid protseduure.

Küsimusele, milline hambaravihüvitise süsteem sobiks Eestile kõige paremini, vastas Vink, et kõige tõhusam on üles kasvatada tervete hammastega põlvkond ja siis hambad ka kuni elukaare lõpuni terved hoida. «See on piisava suuterviseteadlikkuse korral võimalik. Ehk asi taandub selliste märksõnade nagu terviseedendus ja haiguste ennetamine juurde,» sõnas ta. Arsti sõnul on ennetus ja proaktiivne ravi kindlasti palju odavam kui tagajärgedega maadlemine.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles