Amet: radioaktiivse joogivee tõttu võib haigestuda neli inimest 100 000-st

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juua tuleb rohkem.
Juua tuleb rohkem. Foto: Margus Ansu

Terviseamet teatas eile oma veebilehe kaudu, et kuigi Eestis leidub piirkondi, kus joogivees on lubatust enam radioaktiivseid aineid, on taolise joogivee tarvitamisest tuleneva tervisekahju tõenäosus väga väike.

Amet selgitas, et 14 protsenti Eesti elanikkonnast saab oma Kambrium-Vendi põhjaveekogumist, mis sisaldab muu hulgas looduslikult radioaktiivseid aineid. Sellisteks aineteks on eelkõige raadiumi isotoobid Ra-226 ja Ra-228.

Terviseamet on taolistes piirkondades teinud ka riskianalüüsi ja leidnud, et joogivee tarvitamisest tuleneda võivate tervisehädade tekkimine pole kuigi tõenäoline.

Alüüsi tegi amet Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja, Pärnamäe ja Keila puurkaevude joogiveest. Tulemuste järgi on «Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline».

Samas seisis teates, et «ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks neis piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega. Imikute toidusegude valmistamiseks on soovitatav kasutada pudelivett.»

Hindamise käigus tehtud arvestuste kohaselt võib nende piirkondade kõige kõrgema radioaktiivsusega vee tarbimise korral eluaja jooksul teoreetiliselt haigestuda umbes neli inimest 100 000-st.

See on väga väike tõenäosus, kui võtta võrdluseks näiteks haigestumine suitsetajate seas ja vigastused liikluses. Suitsetajatest haigestub eluaja jooksul kopsuvähki üks inimene kaheksast ja liiklusõnnetustes saab Eestis vigastusi kuni 2000 inimest aastas.   

Amet lisas veel, et meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks, ning inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest kui ka tehislikest allikatest. Ning viimastest tulenev oht on joogivee loodusliku kiirgusega võrreldes oluliselt suurem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles