/nginx/o/2016/07/13/5617619t1h70f1.jpg)
Sooja ilmaga jõuab tõsise vedelikupuuduse tõttu arsti juurde tavapärasest rohkem inimesi, mistõttu on kasulik teada, kuidas seda ohtlikku seisundit ära tunda ja ennetada.
Vedelikupuudus võib tervist tõsiselt ohustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New Yorgi toitumisspetsialisti dr Robert G. Silvermani võib dehüdratsioon ehk vedelikupuudus kõige hullemal juhul lõppeda surmaga, vahendab Newsmax. «Kerge vedelikupuudus on levinud ja seda on lihte ravida tavalist vett juues,» rääkis Silverman.
Tõsist vedelikupuudust ravitakse intravenoosse rehüdratsiooniga, mis tähendab vedeliku süstimist veeni. Seda on vaja selleks et asendada kaotatud vedelik ja saada keha elektrolüüdid tagasi tasakaalu. Kui vedelikupuudust ravitakse kiiresti, siis tavaliselt taastub inimene sellest Silvermani sõnul täielikult.
Vedelikupuuduse esimene märk on tavaliselt janutunne ja suukuivus, millega keha annab inimesele märku, et tuleks midagi juua. Veepuuduse suuremaks muutumisel võib nahk kergelt õhetama hakata ja tekkida iivelduse või kerge peapöörituse tunne. Kui inimene ka siis piisavalt vett ei saa, võivad tagajärjed olla väga ohtlikud.
«Kui tõsisemat vedelikupuudust kohe ei ravita, siis võivad selle tagajärjeks olla minestamine, madal vererõhk, südame puperdamine, peapööritus, meeltesegadus ja vähenenud uriinieritus. Raske vedelikupuudus võib isegi põhjustada surma neerude või südame töö seiskumise tõttu. Diabeetikutel võib vedelikupuuduse korral veresuhkru tase tõusta ohtlikult kõrgeks.»
Kuigi tõsist vedelikupuudust tuleb kuuma ilmaga sagedamini ette, on see Silvermani sõnul ohtlik igal ajal. «Töötan paljude sportlastega, kes teevad terve aasta tõsist jooksutrenni. Üks neist avastas kümnekilomeetrise trennijooksu alguses, et on unustanud veepudeli. Ta otsustas, et kuna väljas on külm, siis ei lähe tal seda tarvis. Pärast kaheksa kilomeetri läbimist kukkus ta kokku ja sai maha kukkudes tõsise peavigastuse. Ta lõpetas esmaabis, kus ei tulnud mitte ravida üksnes vedelikupuudust, vaid ka ajupõrutust,» tõi Silverman hoiatava näite.
Kuuma ilmaga tekkib vedelikupuudus tavaliselt seetõttu, et inimene higistab harilikust rohkem. Dehüdratsiooni põhjuseks võib aga olla ka näiteks oksendamine, kõhulahtisus, pohmakas, kõrge palavik või liiga vähene vedeliku joomine. Diabeetikutel võib vedelikupuudust tekkida ka kõhupiirkonna nakkushaiguse tõttu.
Lihtsaim viis teadasaamiseks, kas keha kannatab vedelikupuuduse all, on Silvermani sõnul kontrollida uriini värvi. Kui uriin on läbipaistev või kergelt kollane, siis on kehal tõenäoliselt piisavalt vett. Kui uriin on tumekollane, siis viitab see vedelikupuudusele. Selle vastu aitab vedeliku joomine, kuid kui esinevad ka teised tõsise vedelikupuuduse sümptomid, siis tuleks kiiresti arsti poole pöörduda.