/nginx/o/2016/07/14/5620243t1h4c61.jpg)
Terviseameti andmetel diagnoositi Ida-Virumaal loomadelt inimestele kanduv nakkuslik peensoolepõletik kampülobakterenteriit.
Ida-Virumaal sai inimene loomadelt inimestele leviva nakkuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimesel poolaastal on Eestis registreeritud kokku 150 kampülobakterenteriidi juhtumit,» rääkis terviseameti avalike suhete juhu Iiris Saluri. Tema hinnangul on tegemist tavapärase haigestumisega, mida aeg ajalt ikka juhtub. «Eelmisel nädalal registreeriti Eestis näiteks 12 kampülobakterenteriiti haigestumist, neist kaks Ida-Virumaal ja Harjumaal, kolm juhtu Pärnumaal ja viis juhtu Tallinnas,» lisas Saluri. Aastaajast haigusjuhtude arv tema sõnul ei sõltu.
«Kampülobakterenteriit on zonoosne nakkus, mis tähendab, et haigust põhjustav kampülobakter levib loomade hulgas ja võib edasi kanduda ka inimestele, näiteks ebapiisavalt küpsetatud liha süües või saastunud piima juues,» lisas ta. Kampülobakterid levivad tema sõnul nii mets- ja koduloomade kui ka lindude seas.
Kampülobakterenteriidi sümptomid on kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu, iiveldus, pea- ja lihasevalu. See haigus levib otsesel kokkupuutel kontaktnakkusena või saastunud toiduainete –näiteks pastöriseerimata piim, juust, linnuliha ja lihatooted – ja joogivee kaudu.
Kuna kampülobakterenteriit levib ka loomadel, siis teavitatakse sellest Saluri sõnul ka veterinaar- ja toiduametit, et välja selgitada, kust nakkus pärit on. Seda, et liha- või piimatooteid poelettidelt eemaldama hakatakse, oodata siiski ei ole, sest nii toimitakse vaid suurema nakkuspuhangu korral ja pealegi võib nakatumise põhjuseks olla ka hoopis inimese enda tegevus. Näiteks võib inimene nakatuda siis, kui ta käib loomafarmis ja ei pese pärast seda käsi.
Selleks, et nakkuse vältimiseks kõik endast olenev teha, tuleks Saluri sõnul hügieenireeglitest kinni pidada, vajadusel alati käsi pesta ja kõik toiduained korralikult läbi kuumutada.
Lisaks kampülobakterile zonoossetest nakkustest kõige levinum salmonelloos, mida on selle aasta esimesel poolaastal Eestis registreeritud 145 korral.