Raseduse ajal päevitades peaks seda teadma

Päevitamine on kasulik ka raseduse ajal, kuid ainult siis, kuid sellega ei tohiks liialdada. Foto: Maria Teijeiro Teijeiro/picture alliance/moodboard/Scanpix

Ämmaemanda nõuandetelefonile 12252 tuleb praegusel suvisel ajal palju kõnesid, kus rasedad tunnevad muret päevitamise ja päikesekiirguse ohutuse pärast lootele ja ka enda nahale! Kas siis päevitamine on rasedale ja lootele ohtlik?

Senini puuduvad uuringud, mis kindlalt väidaks, et teadlik päevitamine võiks arenevat loodet kuidagi otseselt kahjustada. UV-kiirgus ei suuda tungida läbi kõhunaha kudede looteni. Siiski peaks enne raseduse ajal päevitama asumist üht-teist UV-kiirguse mõjudest teadma.

UV-kiirgusel on inimorganismile nii kasulikke kui kahjulikke toimeid. Eristatakse kolme liiki UV-kiirgust: UVA, UVB ja UVC.

UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu.

UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11–15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.

UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.

UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides. Solaariumist saadav UV-kiirgus on päikesekiirgusest oluliselt kontsentreeritum.

Raseduse ajal on nahk tundlikum

Raseduse ajal suureneb organismis melanotsüüte stimuleeriva hormooni tootmine, mille mõjul süveneb naha pigmentatsioon, eriti rinnanibudel ja nibuväljadel. Pigmenteeruda võib ka kõhu valgejoon ning välissuguelundid. Näol võivad tekkida raseduspigmendilaigud ehk kloasmid. Ultraviolettkiirgus omakorda soodustab pigmentatsiooni, mida tuleb arvestada nii loomuliku kui tehisliku ultraviolettkiirguse korral. Päevitamine võib muuta pigmendilaigud ja pigmenteerunud kõhu valgejoone veelgi märgatavamaks ning võib põhjustada ka melasma ehk ebasümmeetriliste tumedate laikude teket näole.

Raseduse ajal võib naise nahk olla suurenenud hormoonide tasemest tingituna rohkem tundlik ja päikese käes viibides võib saada kiiremini päikesepõletuse. Kindlasti tuleks vältida otsest päikest kell 11.00–15.00. Sellel ajal on päike kõige intensiivsem ja seetõttu võib tekitada ka päikesepõletuse ohtu.

Vedelikupuudus ohustab loodet

Lamades tunde kuuma päikese käes, suureneb organismi ülekuumenemise ja dehüdratsiooni risk. Mõlemad on ohtlikud nii rasedale kui arenevale lootele. Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus on seisund, kus kehas ei ole vajalikus koguses vett ja vedelikke ning seetõttu on häiritud organismi normaalne talitlus. See tähendab, et mingil põhjusel on organism kaotanud rohkem vedelikke, kui ta neid juurde on saanud.

Vedelikupuuduse sümptomid avalduvad siis, kui kaotatud on juba kaks protsenti normaalsest veehulgast organismis. Sellisel juhul tunneb inimene esialgu lihtsalt janu. Meeles peaks pidama tõsiasja, et juua tuleb ka siis, kui otsest soovi pole, sest janu ongi juba selge märk organismi vaevavast vedelikupuudusest.

UV-kiirgus lagundab foolhapet

Mõnede uuringutulemuste alusel väidetakse, et võib olla võimalik seos UV-kiirguse ja tulevaste emade organismi madala foolhappe taseme vahel, kuna UV-kiirguse toimel laguneb organismis foolhape. Esimestel rasedusnädalatel aitab aga ema organismi kõrge foolhappe tase arenevat last kaitsta lülisamba ja aju arengurikete (neuraaltoru defektide) eest. Seega võiks ettevaatusabinõuna püüda vältida intensiivset või pikaajalist kokkupuudet UV-kiirgusega planeeritava rasestumise ajal ja raseduse alguses.

UVB kiirgus on beebile oluline

UVB-kiirguse toimel naise organismis tekkiv D-vitamiin on oluline loote luude normaalseks arenguks. D-vitamiini puudus raseduse ajal võib põhjustada beebi luude aeglasemat kasvu või kehva luude arengut varases lapsepõlves. D-vitamiini defitsiit raseduse ajal võib põhjustada ka imiku väikese sünnikaalu, hüpokaltseemiat neonataalperioodis, väikest kasvukiirust imikul, autoimmuunhaigustesse haigestumise riski tõusu imikul, esimest tüüpi diabeeti haigestumise riski suurenemist lapsel, looteeas ebapiisava luumassi tekkimist ja teisi hädasid.

Uuringutulemuste alusel väidetakse, et  mida rohkem päikesevalgust saab rase naine, seda pikemad on tema lapse reieluud. Põhjapoolsetel laiuskraadidel elavatel inimestel peatub napi päikesevalguse tõttu D-vitamiini moodustumine nahas novembrist märtsini. Seega on rasedatel võtmetähtsusega päike, mida nähakse vahemikus aprillist septembrini.

Peamiseks D-vitamiini allikaks on päikeselt lähtuva UVB-kiirguse toimel nahas tekkiv D-vitamiin. Suvise keskpäevase päikesekiirguse 10–15 minutise toime vältel kätele ja näole sünteesitakse nahas 800–1000 rahvusvahelist toimeühikut (IU)

D-vitamiini, millest piisab, et katta täiskasvanud inimese päevane vajadus (800 IU). Niisama kaua kestev üle keha päevitamine annab D-vitamiini keskmiselt 10000–15000 IU.

Vaatamata D-vitamiini sünteesi efektiivsusele nahas ei ole võimalik päikese käes viibides toksilist D-vitamiini kogust saada. Selleks on organismis spetsiaalsed kaitsemehhanismid. D-vitamiini süntees väheneb oluliselt pärast kaheksa- kuni kümneminutilist päikese käes viibimist ja peaaegu lakkab pärast 20 minutist päikese käes viibimist.

Päikesekiirgusega ei tohiks liialdada

Päikesest on kasu vaid selle hetkeni, mil pole veel nahapõletust tekkinud. Päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, nahavähi- ja silmahaiguste tekke oht. Parim variant on päevitada liikudes. Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest – pole vaja lõputult rannas ennast praadida. Arvestada tuleks, et mida suurem on rasedus, seda rohkem reageerib ka loode päikesevalgusele. Kui loode muutub üliaktiivseks, võiks kõhuosa pigem kinni katta ja lubada lapsel rohkem varjus olla.

Kokkuvõtteks

Kui rase soovib veeta rahulikku pärastlõunat päikese käes, siis võib seda julgesti teha, kuid vältima peab ülekuumenemist, kaitsma oma nahka päiksesekaitsega ja varuma piisavalt vett. Kasutama peaks päikesekaitsekreemi kaitsefaktoriga (SPF) alates 15st ja kandma peakatet. Raseduse ajal peab tavapärasest rohkem pöörama tähelepanu vedelikupuuduse riskile.

Päevitamisel on märksõnaks mõõdukus. Kui tekib pearinglus, iiveldus, nõrkus, südamepekslemine või tuikav peavalu, on viimane aeg päevitamine lõpetada ning kindlasti minna varjulisse kohta või tuppa end värskendama.