/nginx/o/2011/01/24/503558t1h1a79.jpg)
USA kooliõpilaste peal tehtud uuring näitas, et videomängude mängimine ei ole alati teismeliste liigse rasvumise põhjuseks.
Videomänge mängiv laps ei ole ilmtingimata paks laps
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasemad täiskasvanute ja hilisteismeliste peal tehtud uuringud on näidanud, et videomängurite ja telerivaatajate kehamassiindeks on kõrgem kui nendel, kes videomänge ei mängi ning vaatavad keskmiselt vähem televiisorit, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Need uuringud on kinnituseks, et istuv eluviis ja teleri, arvuti või mängukonsooliga veedetud aeg on ülekaalulisuse väljakujunemisel kaasaaitav tegur.
Michigani ülikooli teadlased valisid välja 482 kaheteistaastast last ning jälgisid nende arengut kolme aasta jooksul. Vanemad ja lapsed pidid selle aja jooksul tehtud kuue küsitluse käigus vastama laste internetikasutust, videomänge ja mobiiltelefoniga rääkimisele kuluvat aega puudutavale küsimustele.
Lapsevanemate käest küsiti ka laste koolihinnete, pikkuse, kaalu, rassi ning sotsiaalmajandusliku olukorra kohta. Lapsed pidid lisaks vastama ka lugemist, matemaatikat, ruumitaju ja enesehinnangut puudutavatele küsimustele.
Teadlased leidsid, et kuigi videomänge kasutati internetist ja mobiiltelefonidest rohkem, ei avaldanud nende mängimine mõju lapse kaalule ega ka kehamassiindeksile.
Ajakirjas Computers and Human Behavior avaldatud artiklis leiavad teadlased, et olulisemateks mõjuteguriteks on hoopis rass, vanus ning sotsiaalmajanduslik staatus. Teadlased leidsid ka, et tehnoloogia kasutamisel on positiivseid mõjusid. Näiteks rohkem internetis aega veetvate laste lugemisoskus on parem. Videomängurid paistsid silma parema ruumitaju, aga ka madalamate hinnete ja kehvema enesehinnanguga.