Läkaköhasse ja pneumokokknakkusesse haigestuti rohkem kui mullu

Läkaköha võib olla ohtlik inimkutele, keda ei saa haige eest vaktsineerida. Foto: AGE/Scanpix

Võrreldes 2015. aastaga suurenes haigestumine pneumokokknakkusesse 34,5% võrra ja läkaköhasse 35,9% võrra.

2016. aastal esines 78 pneumokokknakkuse haigusjuhtu ja 2015. aastal 58 haigusjuhtu, kirjutab terviseamet epidemioloogilises ülevaates nakkushaiguste esinemise kohta Eestis ja välismaal 2016. Läkaköha puhul esines 2016. aastal 53 haigusjuhtu ja 2015. aastal 39 haigusjuhtu.

Samuti suurenes haigestumine leetritesse, mumpsi. Kui 2015. aastal neid haiguseid ei esinenud, siis 2016. aastal oli üks haigusjuht. Ka suurenes haigestumine leegionärihaigusesse.

Samas vähenes haigestumine sarlakitesse 40% võrra. 2016. aastal esines 184 haigusjuhtu ja 2015. a 307 haigusjuhtu. Ka muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine vähenes 2 korda ning tuulerõugetesse haigestuti 19% võrra vähem. Samuti on vähenenud haigestumine meningokokknakkusesse. Haigestumine H. Influenzae nakkusesse on 2015. aastaga võrdne.

Summaarne haigestumine viirushepatiitidesse on 2015. aastaga võrdne.

2016. aasta kuue kuu jooksul registreeritud kroonilise B-viirushepatiidi haigusjuhtude osakaal moodustab 4,2% (7 haigusjuhtu) ja kroonilise C-viirushepatiidi osakaal 82,5% (137 haigusjuhtu) registreeritud hepatiitide üldarvust. Registreeriti ka kolm E-viirushepatiidi haigusjuhtu.

Sugulisel teel levivad nakkushaiguste puhul saab välja tuua, et haigestumine süüfilisse vähenes 27,3% võrra. Kui 2016. aastal esines 8 haigusjuhtu, siis 2015. aastal oli 11 haigusjuhtu. Haigestumine gonokokknakkusesse ja klamüüdiahaigustesse on 2015. aastaga võrdne: gonokokknakkust oli 2016. aastal 53 haigusjuhtu ja 2015. aastal 54 haigusjuhtu ning suguliselt levivat klamüüdiahaigust – 2016. aastal 668 haigusjuhtu, 2015. aastal 646 haigusjuhtu.

2016. aastal avastatud HIV-nakkuste arv on vähenenud 24,3% võrra. Registreeritud HIV-tõve juhtude arv on suurenenud 2,7 korda.