Avastati, miks võltsravimid vahel toimivad

Paljud arstid kirjutavad sobivate ravimite puudumisel patsientidele välja platseebosid. Foto: Vikki Grant/picture alliance/moodboard/Scanpix

Hiljutised uuringud on näidanud, et platseebod ei mõjuta mitte üksnes inimese vaimu, vaid ka keha ning parandab organismi vastupanuvõimet haigustele.

Uuringud näitavad, et näiliselt täiesti kasutute platseebode kasutamine võib vähendada valusid ka neil migreenihaigetel ja kõhuhädade käes vaevlevatel patsientidel, kes teavad, et nad päris ravimit ei võta, kirjutab The Wall Street Journal. Nüüd uurivad teadlased, kas saavad sama tulemuse ka seljavalu ja vähiga seotud haiguste puhul.

Sarnase tulemuse said uurijad Parkinsoni tõve käes kannatavaid inimesi uurides. Kui haige jättis ära päris ravimite võtmise ja asendas need platseeboga, siis olid sümptomid endiselt kergemad. Teadlased arvavad, et keha reageerib võltsravimitele tõeliste ravimitega sarnaselt harjumusest.

Paljudes uuringutes on näidatud, kuidas mõjutavad platseebod aju ja avastatud, et platseebo toimel vabanevad neuromodulaatorid, mis vähendavad valu ja haiguste sümptomeid. Värsked uuringud näitavad ka, et võltsravimid võivad mõjutada immuunsüsteemi. «Aju ei mõtle seda lihtsalt välja. Platseebo efekt on bioloogiline,» selgitas platseebosid uurinud Harvardi meditsiinikooli professor Ted J. Kaptchuk. Platseebod toimivad tema sõnul närvisüsteemile üsna sarnaselt paljude päris ravimitega.

Kaptchuki sõnul on üks kuulsamaid näiteid platseebode mõju kohta 1979. aastal tehtud uuring, kus hambavaluga patisentidele kirjutati valuvaigisti asemele välja platseebo. Ligikaudu üks kolmandik neist väitis, et valu läks väiksemaks. Seejärel antud ravimid, mis blokeerivad valuvaigistite toime, kaotasid platseeboefekti. Uuring näitab, et platseebode mõjul hakkab ajust vabanema valu vaigistavaid opioide.

Kõige sagedamini kasutatakse platseebosid ravimite kliinilistes uuringutest, kus osale katsealustest antakse platseebot ja osale uurimisjärgus ravimit. Platseebot kirjutab patisentidele välja üllatavalt suur osa arste. Seda tehakse näiteks siis, kui patsiendi vaeguste vähendamiseks ei ole turul sobivat ravimit või kui vaegused ei tundu tema tervist ohustavat, näiteks väsimuse ja väikeste valude korral.  

Tavaliselt kirjutavad arstid platseebona välja päris ravimeid, kuid nii väikestes doosides, et tegelikult ei tohiks nad ravimina mõjuda. Välja kirjutatakse ka vitamiine, antibiootikume või käsimüügist saadavaid valuvaigisteid, nagu näiteks aspiriin. Suhkrutabletti kirjutatakse välja väga harva. Kuigi arstid peaksid platseebo väljakirjutamisest patsienti tegelikult teavitama, siis eksperdid usuvad, et suur osa neist seda tegelikult ei tee.

Kui patsientidele ka öeldakse, et nad võtavad platseebot, võib see ikkagi valu vaigistada. Kaptchuk jõudis sellele tulemusele 2010. aastal 80 kõhuvalu käes kannatavat patsienti uurides ja 2014. aastal sai ta sama tulemuse migreenipatsientidega.    

Iisraeli tehnikainstituudi Technion abiprofessor Asya Rollsi sõnul on ajuskanneeringud ka näidanud, et platseebo aktiveerib aju premeerimissüsteemi, mistõttu verre hakkavad eralduma endorfiinid ehk õnnehormoonid. See omakorda mõjutab organismi vastupanuvõimet haigustele.

Selle nähtuse uurimiseks nakatasid Rolls ja tema kolleegid hiired soolekepikesega ja aktiveerisid aparaatide abil hiirte aju premeerimissüsteemi. Nad avastasid, et immuunsüsteem muutus selle mõjul palju tõhusamaks ja tappis soolekepikesi kaks kord tõhusamalt kui hiirtel, kelle premeerimissüsteemi ei aktiveeritud. Kuigi inimese aju on ehituselt hiire omale sarnane, ei ole teaduslikke tõendeid selle kohta, et õnnehormoonid ka inimetele sama moodi mõjuvad.