/nginx/o/2016/07/19/5642297t1h1d78.jpg)
Kuiva silma sündroomi käes vaevlejaid toovad silmaarstile eelkõige kipitavad, kraapivad, punetavad või vesised silmad, mis kipuvad igapäevaelu segama. Neid vaevusi saab leevendada.
Kuiva silma sündroomi ei pea vaikides kannatama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste uuringute järgi põeb ligikaudu 18 protsenti naistest ja 11 protsenti meestest elu jooksul seda haigust ning vanuse kasvades sageneb võimalus sündroomi tekkeks.
Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikus tegutsevad arstid Reili Rebane ja Kristel Harak kinnitavad, et kuiva silma korral tekib häire pisaranäärmetest, silmapinnast – limaskest, sarvkest ja rasunäärmed –, laugudest ja närvilõpmetest koosnevas süsteemis. Selle üksuse kõik komponendid on õige pisarate koostise ja funktsiooni tagamiseks vajalikud ning neil on oma osa silma pinna niisutamisel ja toitmisel. Samuti pakuvad nad mikroobidevastast kaitset, säilitavad sarvkesta läbipaistvust ja tüvirakkude populatsiooni ning tagavad kvaliteetse kujutise tekkimise võrkkestale ehk reetinale. Eelnev ongi põhjus, miks kuiva silma sündroomiga haigetel esineb sagedamini silmapõletikke ning nägemisteravus võib kõikuda.
Pisarate puudulikkus või ületootmine
Selleks, et pisarad oma funktsiooni saaksid täita, peab neid olema piisaval hulgal ja nende koostis tasakaalustatud. Arstide sõnul väheneb pisarakile komponentide nihete korral selle stabiilsus ning pisarakile ei suuda täita oma funktsiooni. Selle tulemusena võib kujuneda silma pinna kerge põletik.
Silmaarstide kinnitusel võib vahel põletikulise ärrituse tagajärjeks olla reflektoorselt suurenenud pisaratevool. «Sel hetkel kaebavad patsiendid, et silmad jooksevad pidevalt vett ning kipitavad. Tihti tekib patsiendil arusaamatus, miks meditsiinitöötaja soovitab kasutada vesitsevate silmade korral silmapinna niisutajaid. Justkui kästakse vett silma juurde lisada, kuid tegelikkuses aitab see põletikuahelat murda ja tasakaalu taastada,» sõnavad arstid.
Reili Rebane ja Kristel Harak märgivad, et kuiv silm jaotatakse põhijoontes kaheks: vähenenud pisarate tootmisest ning suurenenud aurustumisest tingitud kuiv silm. Pisarakile lipiidi puudulikkus soodustab pisarate suurenenud aurustumist. Pisarakile ebastabiilsus võib tekkida veel näiteks allergia, silmatilkades olevate säilitusainete, kontaktläätsede kandmise ja teatud ravimine tarvitamisel. Viimasteks on näiteks südame- ja vererõhuravimite grupp beetablokaatorid, mis vähendavad pisarate tootmist. Soodustavaks faktoriks on ka kuiv õhk, konditsioneerid ning pikaaegne lähitöö, näiteks arvutiga.
«Patsiendid saavad leevendust laugude hügieeniprotseduuridest ning silmapinda niisutavaid tilku kasutades. Eelistada tuleks konservandivabasid kunstpisaraid. Ravis on oluline järjepidevus, sest tegemist on tihti kroonilise probleemiga ning seetõttu ei saada häid tulemusi kiirelt,» kinnitavad Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku arstid, et leevenduse saamiseks tuleb varuda kannatust.
Paraku ei saa kuivsilmsust kuidagi lõpuni välja ravida, kuid sümptomite leevendamiseks on tavapäraseim lahendus kunstpisarate appivõtt. Üheks võimaluseks on veel paigutada silma ajutised või püsivad pisarakanalikorgid. Kuivsilmsust võib põhjustada ka pidev arvutisse vaatamine, sestap peaks tööruumides – seda juhtub eriti kontoriruumides – püüdma vältida kuiva kliimat. Kindlasti saab silmade mugavust paremaks muuta toidu ja elustiili korrigeerimisega. Ebamugavustunde korral soovitan pöörduda kõigepealt silmaarstile, kes vaatab silmad üle ja pakub lahendusi. Kindlasti ei ole tegemist probleemiga, millega peaks harjuma või mida kannatama.