Teadlased analüüsisid 27 000 inimese andmed ja leidsid, et üheksal juhul kümnest põhjustab insulti terviserike, mille oleks saanud ära hoida.
Värske uuring: üheksa insulti kümnest saaks ära hoida (3)
Analüüsis kasutati kõigilt mandritelt pärit inimeste andmeid, kirjutab teadusajakiri The Lancet. Teadlased kasutasid valmis uuringut, mis hõlmas 22 riigist pärit 6000 inimese andmeid, ja uurisid lisaks 32 riigist pärit 20 000 inimese andmeid, et välja selgitada insuldi peamised põhjused.
Insult võib tekkida aju veresoonte sulgumisel (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene verevalandus ehk hemorraagiline insult), kusjuures 85 protsenti insulte toimub esimesel põhjusel.
Uurijad avastasid, et insult tekib järgmistel mõjutatavatel põhjustel:
- hüpertensioon ehk tavapärasest kõrgem vererõhk - 48 protsenti juhtudest
- vähene kehaline aktiivsus – 36 protsenti juhtudest
- lipiidid – 27 protsenti juhtudest
- ebatervislik toitumine – 23 protsenti juhtudest
- ülekaalulisus – 19 protsenti juhtudest
- suitsetamine – 12 protsenti juhtudest
- südamehädad – 9 protsenti juhtudest
- alkohol – 6 protsenti juhtudest
- stress – 6 protsenti juhtudest
- diabeet 4 protsenti juhtudest
Mõnda tegurit, nagu näiteks ülekaalulisus ja diabeet, seostatakse üksteisega. Erinevaid, omavahel seotud tervisehädasid kombineerides avastasid teadlased, et üheksal juhul kümnest oleks saanud insulti ära hoida, sõltumata inimeste elukohast, vanuses ja soost.
Insuldi konkreetsed põhjused erinesid piirkonniti. Näiteks oli hüpertensioon Põhja-Ameerikas insuldi põhjuseks 39 protsendil juhtudest, samas oli Kagu-Aasias see näitaja 60 protsenti. Teadlaste sõnul võib uuring anda valitustele olulist teavet selle kohta, kuidas ajurabanduste arvu riigis vähendada.