Analüütik: haigushüvitised vajavad terviklahendust

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigena tööle.
Haigena tööle. Foto: Urmas Nemvalts

Haigushüvitiste maksmise kord, millega riik pani suure osa vastutusest töövõtjale ja tööandjale, vajab terviklikku lahendust, leiab poliitikauuringute keskuse Praxis juht Ain Aaviksoo.

Alates 2009. aasta suvest haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa, neljandast kaheksanda päevani maksab palgast 70 protsenti moodustavat hüvitist tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa, vahendab ERR Uudised.

Poolteist aastat kehtinud haigushüvitiste maksmise kord on rohkem kui poole võrra vähendanud töövõimetuslehtede väljaandmist, kuid samas on haiguspäevade arv pidevalt kasvanud, mis spetsialistide hinnangul tähendab seda, et püstijalu põetud haigused viivad raskete tüsistusteni.

Aaviksoo sõnul teeb Praxis praegu üht uuringut lootusega pakkuda probleemile terviklikku lahendust: «Nii et ma arvan, et kes iganes uues valitsuses saaks olema – see lahendus peaks olema terviklik,» rääkis ta.

«Võib-olla, kui teha kriitikat, siis selles osas, et meil õnnetuseks ei olegi head statistikat, mis siis nüüd selle tagajärjel on juhtunud, millises vanuserühmas inimesed, milliste haigustega, on hakanud sagedamini tööl käima ja ei võta neid haigushüvitisi,» tõi Aaviksoo välja, et analüüsi läbi viimist takistavad puudulikud andmed.

Tagasi üles