/nginx/o/2016/07/22/5649299t1hcfd3.png)
Hiljuti on paljud hambakliinikud sotsiaalmeedias välja tulnud postitustega, millega rikutakse reklaamiseadust, kiidetakse oma tööd ja pahatihti ka sarjatakse teistsugust tehnoloogiat kasutavaid konkurente.
Omavahel kraaklevad hambakliinikud rikuvad seadust (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kumma hambakrooni valiksid Sina? Kas sellise, mis valmib kohe samal visiidil ning mida tarbijale tutvustatakse kui tehnoloogia viimast sõna /---/ või sellise nagu alumisel pildil?» kirjutas Nordic hambakliinik 23. mail oma Facebookilehel. /---/ «Meie teame, millise variandi neist valiksime endale ning sellist tööd pakume ka oma patsientidele.»
Postituses on näha kolm pilti: kahel ülemisel on Nordicu väitel näha Cerec masina valmistatud täiskeraamiline hambakroon ja alumisel pildid täiskeraamiline hambakroon, mille on tehnik valmistanud käsitööna. Postituses ei nimetata küll ülemisel pildil näha oleva töö autoriks olevat konkurenti ega selle tegemiseks kasutatud tehnoloogiat, kuid vähegi tähelepanelik lugeja näeb, et postituses jäetakse mulje, nagu saaks moodsa tehnoloogia abil kiiresti suhu vaid käkerdise.
/nginx/o/2016/07/22/5649161t1he8b5.png)
Lähemal uurimisel selgub, et Nordicu postitus on vastus Läänemere hambakliiniku reklaamile, milles kliinik väidab, et klient saab Cerec hambakrooni seal suhu kahe tunni ja 350 euroga. Hiljuti hambaravis kasutusele võetud 3D- seadmest Cerec CAD/CAM on varem kirjutanud ka Postimees. Väidetavalt saab selle seadmega valmistada vaid mõne tunniga kõrge kvaliteediga täiskeraamilisi hambakroone, panuseid ja laminaate. Sama seadet reklaamib Facebookis ka Sakala hambaravi.
/nginx/o/2016/07/22/5649205t1h0457.jpg)
Tegemist on keelatud reklaamiga
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul on sisuliselt tegemist keelatud reklaamiga, sest reklaamiseadus keelab tervishoiuteenuse reklaami. Hambaraviteenus (sealhulgas hambakroonide valmistamine ja paigaldamine) on seaduse järgi tervishoiuteenus. Seaduses on küll kirjas ka mõned erandid, mille puhul reklaami ei loeta tervishoiuteenuse reklaamiks, kuid Nordic hambakliiniku Facebookis avaldatud reklaamile tarbijakaitseameti hinnangul erand ei kehti.
«Reklaamiks loetakse igasugust teavet, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Nordic Hambakliiniku postitus sotsiaalmeedias on ilmselgelt avalikustatud teenuse osutamise suurendamise eesmärgil ning tegemist on reklaamiga. Reklaamtekstis kiidetakse Nordic hambakliiniku käsitööna tehtavaid hambakroone ning esitatakse pildiline ja tekstiline võrdlus teise tehnoloogiaga – hambakroon valmib samal visiidil tehnika abil,» lisas tarbijakaitseameti esindaja.
Seejuures kehtivad Facebookis avaldatud reklaamile samad reeglid kui mujal meedias avaldatavale reklaamile. «Sotsiaalmeedia on väga levinud reklaamikanaliks, kus avalikustatavale reklaamile kehtivad kõik reklaamiseaduse nõuded,» selgitas Turetski-Toomik.
Kuna tervishoiuteenuste reklaam on üldiselt keelatud, siis ei ole tarbijakaitseameti hinnangul otstarbekas ka analüüsida võrdleva reklaami nõuete eiramist ega reklaami konkurentide suhtes halvustavat tooni. Siiski väärib märkimist, et seadus keelab reklaamis otseselt või kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust.
/nginx/o/2016/07/22/5649269t1h2ce4.jpg)
Tarbijakaitseamet lubas saadud teabest tulenevalt algatada OÜ FHK Kliinik suhtes järelevalve menetluse tervishoiuteenuse reklaami keelu nõude eiramise asjaolude väljaselgitamiseks. Mis puutub Läänemere ja Sakala hambakliinikute Cerec-seadmeid kiitvasse reklaami, siis kehtib tarbijakaitseameti sõnul ka sel puhul tervishoiuteenuste reklaami keelustav seadus. Lähemale päringule nende hambakliinikute reklaami kohta tarbijakaitseamet siiski täpsemat vastust ei andnud.
/nginx/o/2016/07/22/5649283t1h2966.jpg)
«Võtame selle teema kaalumisele, kui koostame järgmise aasta ohuprognoosi ja tööplaani, et vajadusel süsteemselt sellele läheneda. Praegu me täiendavat järelevalvet läbi ei vii, vaid keskendume ohuprognoosi alusel ja tööplaaniga kokkulepitud järelevalve ja ülesannete täitmisele,» kommenteeris tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.
Hambakliinik viga ei tunnista
«Tegemist ei ole reklaamiga, vaid tegemist on erinevate tehnikate võrdlusega,» väitis Nordic hambakliiniku peaarst Kristo Ivanov. «Tuues näiteks, millise tulemuse saavutab masin kahe tunniga ning millist tulemust on võimalik saavutada inimkäe abil. On ju hambadki osakene inimesest ja inimese anatoomiast ning kui tahta saavutada maksimaalselt isikupärast tulemust, siis paraku ei suuda karakteristikat tänapäeval veel ükski masin hambaravis tabada. Meditsiin on arenev teadusharu ning uusi tehnoloogiaid jääbki tulema, kuid ma ei leia, et kõik arvamused selliste tehnoloogiate suhtes peaksid olema takkakiitvad ja ülistavad. See tehnoloogia ei ole kolleegide/konkurentide «oma», see on lihtsalt üks hambaravi maastikul kasutatavatest meetoditest ning kahte metoodikat sai ka võrreldud.»
«Sama metoodikaga on võimalik saada kindlasti väga head tulemust, kuid siis ei ole õige reklaamida, et selline isikupärane tulemuse saadakse vaid kahe tunniga. Masina disainitud krooni peab sel juhul siiski inimkäsi (olgu selleks siis hambaarst või hambatehnik) töötlema ja see võtab tunduvalt kauem aega. See on fakt,» lisas Ivanov. «Kui masina poolt valmistatud kroonile annab oma nii-öelda lihvi hambatehnik või hambaarst, võib saada väga kena ja isikupärase tulemuse.»
Ivanov on veendunud, et arsti ülesanne ongi erinevate hambaravi metoodikate plusside ja miinuste tutvustamine. «Nimelt on ühiskondlikult aktiivse hambaarsti üks ülesanne ka eetikakoodeksis elanikkonna teavitamine ning harimine hambaravi üldküsimustes. Mitte kuskil ei ole toodud välja kliinikuid või arste, kes sellist teenust pakuvad ning me ei eita, et me ka ise sellist teenust võiksime pakkuda,» rääkis Ivanov.
Tema sõnul on Nordicul kliinikuga, mille avalikust veebikeskkonnast pilt saadud on, «väga head ja sõbralikud suhted». «Nende tööde erinevusi ja võimalusi oleme mõlemad peaarstid omavahel ka arutanud väga sõbralikult ning kollegiaalselt. /…/ Ma leian, et kõigil on õigus oma arvamusele ning erialaselt on meil igati õigus kõigil seda avaldada.»
Ivanov soovib reklaamiseaduse kaasajastamist
«Eesti ühiskond on palju arenenud ning võtnud endale eeskujuks arenenud Euroopa riigid ning USA. Kõikides nendes riikides on täiesti tavaline praktika, et meditsiiniettevõtted oma pakutavatest teenustest elanikkonda informeerivad,» rääkis Ivanov, viidates reklaamiseaduse paragrahvile 22, milles öeldakse, et tervishoiuteenuse reklaamiks ei loeta tervishoiuteenuse osutaja poolset oma töö tutvustamist ajakirjanduses.
«Reklaamiseadus on kujundatud ajal, mil sotsiaalmeedia ei olnud veel levinud sellisel kujul nagu ta seda täna on ning eks me selles osas oleme järelikult «süüdi», sest seaduses ei ole defineeritud eraldi ära sotsiaalmeediat. Samas usun, et on aeg muutusteks ning kindlasti on mul julgust, tahet ja pealehakkamist, et võtta ühendust vastavate instantsidega ning teha meditsiini esindava erialaspetsialistina ettepanekuid meie meditsiinisüsteemi puudutavat reklaamiseadust kaasajastada,» lubas Ivanov.
Praegu on tema sõnul tekkinud olukord, mil paljud kliinikud on sotsiaalmeedias ilmuvate postituste põhjal «kõik ühed suured seaduserikkujad». «Kuid tegelikult on arstide ning ka tarbija soov ju ühene – et klient saaks enne ravile tulemust teha teadliku valiku,» lisas Ivanov.