Tõsine haigus hiilib vaikselt ligi

FOTO: SCANPIX

Südamepuudulikkus on hiiliv ja üsna sage haigus, mis vananevas ühiskonnas aina sageneb.

Paraku kaasneb see nii krooniliste kui ka ägedate haigustega ja võib kulgeda hiilivalt, mistõttu on väga olulised inimese poolt tehtavad ennetavad sammud, ütleb kardioloogiprofessor Margus Viigimaa terviseuudised.ee-le antud intervjuus.

Viigimaa sõnul on leitud, et kogu Euroopas kannatab südamepuudulikkuse all 1-2% inimestest, mis tähendab Eesti mõistes  20-30 000 patsienti, arvestades meie keskmisest suuremat haigestumust südame-veresoonkonna haigustesse. Kardioloogiprofessori hinnangul on see päris suur number, kuid kui haigus varakult avastada, on võimalik haigust päris palju edasi lükata.

Kui vaadata haiguse-eelsed seisundeid, on olemas aeglane kulg ja kiire kulg, mis viivad südamepuudulikkuse tekkele. Aeglase kuluga südamepuudulikkus tekib hüpertensiooni ja diabeedi taustal. Hüpertensioon tõstab riski 2-3 korda ja diabeet isegi 2-5 korda. Need on haigused, mis kulgevad aeglaselt. Vahel on võimalik liikumis- ja toitumisraviga lükata näiteks diabeeti või hüpertensiooni edasi kasvõi 10 aastat.

Kiire kulg on siis, kui tekib näiteks müokardiinfarkt. Pärast seda on kohe mitmekordne südamepuudulikkuse riski tõus. Paljud lahkuvad juba haiglast südamepuudulikkusega. Tavaliselt hõlmabki infarktijärgne ravi seetõttu südamepuudlikkuse medikamentoosset ravi. Aga kui südamefunktsioon ei taastu piisavalt, jääbki südamepuudulikkus kehtima ja on vaja täiendavaid ravimeid.

Vahel võivad südamepuudlikkust tekitada ka südameklapi haigused - eriti aordiklapi ja mitraalklapi puhul - eriti palju probleeme on just aordiklapiga probleeme, sest vananemisega tekib sageli ateresklerootiline aordiklapi kahjustus. Lisaks võivad südamepuudlikkust tekitada ka südame rütmihäired, eriti kodade virvendusarütmia, mis võtab umbes kolmandiku südame jõust ära.

Loe pikemalt terviseuudised.ee-st.

Populaarne

Tagasi üles