Abortide arv Eestis – kas parajalt väike?

Kui naised tunneksid end ühiskonnas turvaliselt, siis sünniks ka rohkem lapsi. Foto: Vladimir Godnik/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kui nii mõneski tervishoiu valdkonnas oleks Eestil teistelt Euroopa riikidelt veel üht-teist õppida, siis seksuaal- ja reporduktiivtervise näitajate, seal hulgas abortide arvu vähenemise poolest annab meie riik paljudele naabritele silmad ette.

Eestis on abortide arv viimase 15 aasta jooksul vähenenud peaaegu kolm korda. Kui 2000. aastal oli tervise arengu instituudi andmetel Eestis kokku veel 15 331 aborti, siis eelmisel aastal oli neid 6630. Naistearst Made Laanpere sõnul on sellel kolm väga olulist põhjust: kaasaaegsete rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, koolides antav seksuaalharidus ja hea kvaliteediga tervishoiuteenuse olemasolu.

«Uuringud on näidanud, et mida suurem on rasestumisvastaste vahendite valik, seda suurem on ka nende kasutamine,» rääkis Laanpere. Nende mõju abortide arvu langusele oli tema sõnul kõige suurem üheksakümnendate aastate alguses. «Kui nõukogude ajal ei olnud midagi saada, siis korraga oli kõik koos vajaliku infoga olemas,» selgitas arst.

Praegusel abortide arvu langusel on Laanpere hinnangul kaks põhjust. Esiteks on koolides kohustuslik seksuaalharidus ja enamik noori on seda ka saanud. Teiseks on olemas noorte nõustamisteenused, mis on turvalise seksuaalkäitumise kujundamisel väga olulised.

Tähelepanuväärne oli Eestis Laanpere sõnul 2000. aasta, mil naised otsustasid sagedamini sünnitada kui aborti teha. Enne seda oli olukord vastupidine. Naistearsti hinnangul viitab see otseselt sellele, et rasedused olid enam planeeritud, samas kui enne seda rasestumisvastaseid vahendeid ei kasutatud või ei teatudki nendest. Oluline on tema sõnul aga ka naise kindlustunne ja valmisolek lapse saamiseks.

Esmapilgul võib tunduda, et Eesti ei ole abortide arvu poolest maailmas sugugi esirinnas ja soovimatute rasestumistegi arv on rahvusvahelises võrdluses veel suhteliselt kõrge. Laanpere sõnul tuleb statistika tõlgendamisel siiski olla ettevaatlik, sest väga oluline ka see, kuidas andmeid kogutakse: «Euroopas saame end võrrelda ainult põhjamaadega, kus on sarnased registrid. Seevastu paljud riigid, seal hulgas Läti ja Leedu ei raporteeri näiteks kõiki andmeid. Kuigi tulemused ei ole meil nii head kui põhjamaades, oleme tegelikult Eestis suure osa Euroopaga võrreldes väga heas valguses. Selle üle saame ainult uhkust tunda,» on naistearst veendunud.

Haridus aitab teadlikke valikuid teha

Seda, et Eestis on olukord abortidega suhteliselt hea, näitavad Laanpere sõnul ka kahe aasta eest tehtud Ameerika Ühendriikides asuva Guttmacheri instituudi eksperdite analüüsi tulemused. «Kõige suurem langus teismeea rasedustes  on kõigist maailma riikidest toimunud Eestis. See on omakorda toonud kaasa ka abortide arvu vähenemise. Väga oluline on, et noored inimesed saaksid oskused ja teadmised just koolis, et teha teadlikke valikuid,» rääkis Laanpere.

Miks naised ei soovi või ei saa sünnitada, sõltub Laanpere hinnangul väga erinevatest põhjustest. Ka juhul,  kui valikvastustega küsimusele abordi põhjuste kohta on toodud  mitukümmend erinevat võimalikku vastust, teeb ligikaudu 30 protsenti naistest arsti sõnul ristikese lahtrisse «muu». «Me ei saa kunagi kõiki neid põhjuseid mõjutada. Palju oleneb inimese vanusest ja sellest, kuidas tal parasjagu elus läheb,» selgitas ta.

Sellegipoolest võiks abortide arvu vähendamisel Laanpere arvates kasu olla sellest, kui kohustuslik seksuaalharidus oleks kõikides koolides ühtlaselt hea kvaliteediga ja inimesed saaksid veelgi rohkem teavet erinevatest võimalustest rasedust planeerida. «Inimestel on väga palju põhjendamatuid hirme rasestumisvastaste meetodite osas, kuid soovimatu raseduse vältimiseks on ainuke võimalus rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Naise elus on pea 30 aastat see aeg, mil ta saab rasestuda, kuid mitte alati seda ei soovita. Abort on planeerimata ja soovimatu raseduse tagajärg ja lahendus,» on Laanpere veendunud.

Sobiva partneri leidmine on raske

Väga oluline on Laanpere arvates toimiv ja emotsionaalne side tulevase ema ja isa vahel. «Leida partner, kellega soovid saada (palju) lapsi, on suur õnn. Naiste terviseuuringute küsitlustest jääb silma tõik, et mida vanemaks naine saab, seda enam on lastetuse või väikese last arvu põhjuseks just partneriga seotud probleemid.

«Kui mees ütleks, et kallis, me saame hakkama, ära muretse, siis palju naised sünnitaksid ka olukorras, kui rasedus on ootamatu. Võibolla tuleks kasuks, kui suuremast ja paremast autost unistamise asemel hinnatakse enam pehmeid väärtusi,» soovitas Laanpere.

Seda, et paljudel Eesti inimestel on  partneriga seotud probleeme, näitab ka statistika. Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel elas 2011. aastal Eestis üksnes emaga 20,6 protsenti lastest ja Lätis 20,5 protsenti, samas kui näiteks Soomes on selliseid lapsi 13,5, Rootsis 13,7, Saksamaal 13,4 ja Prantsusmaal 13,0 protsenti. Kõige vähem on üksnes emaga elavaid lapsi Maltal ja Kreekas – 3,9 protsenti. Euroopa keskmine näitaja on 9,8 protsenti.  

Üksikemade elu on aga Eestis sageli keeruline. «Paraku ei hoolitse paljude laste isad nende eest isegi mitte materiaalselt ja last kasvatav ema rügab mõni kord ka nädalavahetusel tööd teha,» ohkas Laanpere. Pisut leevendust võib tema sõnul olla riiklikust elatisfondist, mis võimaldab rongavanematelt lapse jaoks hädavajalik raha välja nõuda. Veelgi olulisem on aga, et partnerid toetaksid üksteist ja neil oleks hästi toimiv suhe.

Lisaks aitaks laste arvu suurendada ja abortide arvu vähendada sooline võrdõiguslikkus. «Mida võrdõiguslikumad on ühiskonnad, seda rohkem on lapsi,» sõnas Laanpere. Eurostati andmetel sündis 2014. aastal Euroopas kõige rohkem lapsi Prantsusmaal, Islandil ja Iirimaal. Keskmisest enam lapsi sündis ka Rootsis ja Soomes. Viimaste hulgas on Portugal, Poola, Küpros ja Hispaania. «Kui naised ei peaks võtma topeltkoormust kodus ja tööl, ja saaksid sama palju palka kui mehed, siis ilmselt sünniks ka enam lapsi,» on Laanpere veendunud.

Vahel juhtub ka väike ime

«Tavaliselt teavad lapseootel naised juba arsti juurde jõudes, kas nad peavad võimalikuks laps sünnitada ja üles kasvatada – kes seda veel paremini teaks. Kuid vahel juhtub ka teisiti ja otsustatakse sünnitada ka siis, kui see esialgu tundus võimatu,» rääkis Laanpere.

«Eriti on meelde jäänud ühe naise lugu. Esialgu rõõmustas ta, et on rasedaks jäänud, kuid siis sai väga suure šoki, avastades, et partner sellega ei nõustunud, kuigi naine oli aru saanud, et laps on oodatud. Ta oli väga õnnetu, aga ütles, et katkestab raseduse, sest tal on kaks last olemas ja ega midagi teha ei ole, kui mees ei toeta,» meenutas naistearst.

Tema sõnul oli naine eriti kurb selle üle, et pikaajalises suhtes selline teineteisest mööda rääkimine üldse juhtuda sai. «Kui ta siis hommikul kodust haiglasse tuli, et aborti teha, ootas mees haigla ukse ees ja ütles, et meil on seda last ikka tegelikult väga vaja. Sain kaasa elada tema rõõmule kui ta rasedaks jäi, siis tema kurbusele ja lõpuks jälle tema rõõmule,» rääkis Laanpere.

TAI sündide ja abortide statistika leiad siit.