Emakamüoom on üks sagedasemini esinev healoomuline lihaskoe kasvaja, mida esineb umbes 30-35 protsendil üle 35-aastastel naistel.
Üle 35-aastaseid naisi vaevav kasvaja
Harvemini esinevad müoomid alla 30-aastastel naistel, kirjutab terviseuudised.ee.
Müoomi tekkepõhjused on seni lõplikult ebaselged, seda seostatakse munasarjades menstruaaltsüklit reguleerivate hormoonide (östrogeeni ja progesterooni ) tasemega. Östrogeeni liigproduktsioon progesterooni suhtes soodustab müoomisõlmede kasvu. Menopausi saabudes, kui naissuguhormoonide tase organismis väheneb, aeglustub reeglina müoomide kasv ja on võimalik ka müoomisõlmede taandareng.
Müoomi teket võivad soodustada ainevahetuslikud muutused ja hormoonretseptorite suurenenud aktiivsus emakalihases. Oluline on ka pärilik faktor. Müoomid kalduvad esinema perekonniti.
Müoomisõlmi võib esineda üks või mitu üle emakakeha. Harva lokaliseeruvad need emakakaelale. Kuni pooltel naistel (35-50 protsenti), kellel esinevad müoomid, ei ole mingeid kaebusi. Müoomisõlmed leitakse tavaliselt günekoloogilise läbivaatluse käigus. Diagnoosi täpsustamiseks on vajalik teha günekoloogiline ultraheli uuring. Vaevuste esinemine sõltub sõlmede suurusest ja nende paiknemisest. Kui müoomisõlm paikneb emakaõõnes nn submukoosne sõlm, siis isegi väga väike moodustis võib põhjustada vererohkeid ja pikalevenivaid menstruatsioone. Väikesed lihaspidised nn intramuraalsed ja emaka peal nn subseroossed sõlmed ei pruugi kaebusi põhjustada.
Sõlmede kasvades on emaka kokkutõmme häiritud, mille tagajärjel menstruatsioonid pikenevad ja muutuvad vererohketeks. Suurem müoomisõlm võib põhjustada survet naaberelunditele. Kusepõiele surudes, eriti kui müoomisõlm paikneb emaka eesseinas, võib esineda sagedast urineerimist, tahtmatut uriinileket või vastupidi takistatud urineerimist uriini väljutamisraskuse näol. Mõnikord võib esineda hüdronefroos. On ette tulnud, et naisel ravitakse ekslikult põiepõletikku.
Loe müoomide ja nende ravimise kohta pikemalt terviseuudise.ee-st.