Miks mõnda inimest ei kimbuta haigused ka 90aastaselt?

Lisaks geenide usaldamisele tasub elada tervislikult ja aeg-ajalt ka puhata. Foto: Panther Media / Scanpix

Värskest uurimistööst selgub, et pikalt ja tervena elatud elu on võimalik ning selles mängivad olulist rolli geenid.
 

«Kroonilised haigused ei pea olema paratamatu osa vananemise juures,» ütles dr Sofiya Milman New Yorgis asuvast Albert Einsteini meditsiinikolledžist. Ta oli üks värske vananemise uuringu autoritest ning lisas, et tervislikult elatud elu võib tagada pika eluea ning see tasub võtta eesmärgiks.

Inimesed elavad küll üha kauem, kuid jääb mulje, et pikemalt elades kimbutavad inimest pikemalt ka haigused või puuded. Kuidas aga mõned inimesed elavad kauem kui keskmiselt ning ei jää haigeks? Kasutades varasemate uuringute andmeid, uurisid Albert Einsteini ja Bostoni ülikooli teadlased, millest sõltub haigestumise aeg ja haigena elamise pikkus enne surma.

Üks koonduurimuse alguseks olnud teadustöödest analüüsis Aškenazi juute, kes elasid 95-aastasena iseseisvalt. Võrdluseks osales uuringus ka grupp nooremaid Aškenazi juute, kelle esivanemate seas ei olnud levinud pikaealisust. Teises uuringus oli jälgimisel saja-aastased inimesed kaheksas USA linnas, Inglismaa, Iirimaal, Austraalias ja Uus-Meremaal. Ka teise uuringu puhul kuulusid võrdlusgruppi inimesed, kelle suguvõsas polnud esinenud pikealisust.

Mõlema teadustöö puhul võrdlesid uurijad inimeste vanust, kui nad haigestusid vähki, südameveresoonkonna haigustesse, diabeeti, osteoporoosi, kõrgvererõhutõbi või nad said insuldi. Välja jäeti aga näiteks Alzheimeri tõbi, sest selle kohta leidus andmeid vaid ühes uuringus, mistõttu ei olnud neid millegagi võrrelda.

Teadlased tõid välja, et pikemaealiste puhul oli näha, et nad haigestusid hiljem ja põdesid haigust enne surma lühemat aega, kui teises uurimisrühmas olnud nooremad inimesed, kelle suguvõsas ei olnud esinenud pikaealisust.

Esimese uurimuse järgi esines erinevusi kauem elanud inimeste ja vähem elanute vahel. 20% pikaealistest inimestest haigestus vähki 96. eluaastal, seda nii meeste kui ka naiste puhul. Noorematest inimestest 20% koges vähki meeste puhul 87aastaselt ja naiste puhul 74aastaselt.

Teisest uurimusest tuli välja, et vähk ei tekkinud 20% meestest vanuseni 97 ning naistel vanuseni 99. Samal ajal 20% noorematest osalejatest esines meestel kasvaja esimest korda 67 aasta vanuselt ja naistel 74 aasta vanuselt.

«Palju muretsetakse selle pärast, et kui inimene elab kauem, siis ta on haiguste pärast voodisse aheldatud, kuid nii see ei ole,» leidis Anne Newman USA Pittsburghi ülikoolist. Tema sõnul elavad kauem tervislikult elavad inimesed. Nende haigusteta elatud eluperiood on pikem.

Milman tõdes, et nende uuringu põhjal mõjutavad eluiga peamiselt siiski geneetilised tegurid. Uurijad leidsid mitu geneetilist tegurit, mis aeglustavad vananemist ning kaitsevad haiguste eest. Keskkonnategurite mõju nende uuringus osalejate tulemuste põhjal nii oluline ei olnud, nentis ta.

Uurimus avaldati ajakirjas Journal of the American Geriatrics Society.