Minister on rahul: töötajate tervisesse hakatakse rohkem panustama

Jevgeni Ossinovski. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kuigi tervisekulutustelt erisoodustusmaksu kaotamist ja inimeste haiguskulude vähendamist võimaldavat seadusemuudatust on tervise-ja tööminister Jevgeni Ossinovksi sõnul plaanitud juba aastaid, on nüüd see viimaks teoks saamas.

Hiljuti saatis rahandusministeerium kooskõlastamisele sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mille jõustumisel toimuks kaks olulist muudatust. Esiteks ei loeta eelnõu järgi enam erisoodustuseks paljusid töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi. Teiseks jõustuvad sotsiaalmaksuseaduse muudatused, millega antakse tööandjale võimalus maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest.

«Tööandjad saavad avaramad võimalused panustada töötajate tervisesse, sest tervise edendamiseks ja sportimiseks tehtud kulutusi ei loeta eelnõu jõustumise järel enam erisoodustuseks,» selgitas rahandusminister Sven Sester.

Lisaks Sesterile on eelnõu suhtes väga positiivselt meelestatud ka tervise-ja tööminister Jevgeni Ossinovksi. «Sotsiaaldemokraadid on inimeste tervise edendamiseks tehtavatelt kuludelt erisoodustusmaksu kaotamise eest seisnud pea kümme aastat ja tegelenud teemaga nii opositsioonis kui ka võimul olles,» kommenteeris minister. «Tegemist on põhimõttelise tähendusega poliitikamuutusega, kus riik soodustab tööandja panust oma töötajatesse. Selle poliitika aluseks on arusaam, et Eesti inimvara arendamine on kolme osapoole – töötaja, tööandja ja riigi – jagatud huvi ja kohustus.»

«Mäletatavasti seisis sellele ettepanekule aastaid otsustavalt vastu peaasjalikult Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi, kes nimetas inimeste tervisesse panustamist tööandja poolt varjatud palga maksmiseks. Selles valitsuses kirjutasime tervise- ja spordikulude maksuvabastuse koalitsioonileppesse ning mul on hea meel, et koostöö rahandusministriga oleme jõudnud nüüd ka konkreetse eelnõuni,» lisas Ossinovski.

Seda, et töötajad hakkavad seadusemuudatuse jõustudes senisest enam lulli lööma ja haiguspäevi päikeselise ilmaga randa minemiseks kasutama, Ossinovski ei usu. Ta rõhutas, et maksuvabadus antakse haiguspäevade hüvitamise eest üksnes perearsti tõendi alusel, mida päevitamiseks ei väljasta. Mis puutub tervisepäevadesse, siis neid võib tööandja ka edaspidi anda nii palju, kui soovib, kuid maksuvabaduse eelduseks on haigusleht.

2018. aasta 1. jaanuarist ei loeta enam erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarne kasutamine, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamine ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused.

Kulude maksuvaba hüvitamise piirmäär on kuni 100 eurot kvartalis (400 eurot aastas) iga töötaja kohta. Tööandjal ei teki kohustust kulusid hüvitada, kuid seadus annab võimaluse teha seda maksuvabalt. Maksuvabastust ei saa üle kanda ühelt töötajalt teisele ega teistesse arvestusperioodidesse. 100-eurone kvartali piirmäär kehtestatakse viieks aastaks, seejärel sõltub maksuvabastuse jätkumine selle mõju hindamise tulemustest.

2017. aasta 1. jaanuaril sotsiaalmaksuseaduse muudatusega antakse tööandjale küll võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, kuid talle ei panda kohustust maksta hüvitist vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada. Sotsiaalmaksuvabastus laieneb kuni 100 protsendini töötaja keskmisest palgast.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks maksu-ja tolliametile, Eesti kaubandus-tööstuskojale, Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonile, Eesti tööandjate keskliidule ja Eesti maksumaksjate liidule.