/nginx/o/2011/01/26/504646t1h002c.jpg)
USAs Põhja-Carolinas Duke´i ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on lapsena tugeva enesekontrolliga isikutel täiskasvanuna elu parem.
Tugeva enesekontrolliga inimeste elu on parem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on end keskmisest rohkem kontrolli all hoidjatel vähem majanduslikke, sotsiaalseid ja tervisega seonduvaid probleeme, kirjutab Proceedings of National Academy of Sciences.
«Uuring näitas, et enesekontroll on õpitav juba lapsena ning hilisemas elus toob see aina rohkem kasu,» selgitas uuringut juhtinud psühholoog Terrie Moffitt.
Uuringus osales üle 1000 uusmeremaalase, kelle elu jälgiti väikelapseeast kuni 30. eluaastateni.
Vanemad, õpetajad, uurijad ja lapsed ise määrasid erinevatel eluetappidel, milline on enesekontrolli võime.
Mõõdeti näiteks, kuidas katsealused tulid toime frustratsiooniga, kuidas keskendusid mängule, õppimisele või tööle, kas ja kuidas nad suutsid toime tulla ootamisega ning kas nad planeerisid ette või asusid ilma mõtlemata asja kallale ja mõtlesid alles hiljem.
Uurijad märkasid, et laste erinev enesekontrolli võime avaldus juba kolmandal eluaastal.
Kui katsealustest olid saanud noored täiskasvanud, sai enesekontrolli põhjal ennustada, kui edukad nad on. Nõrga enesekontrolliga isikutel oli rohkem majanduslikke probleeme ning nad sattusid tihemini ka kuritegelikule teele, alkoholi ja narkootikumide küüsi.
Ka oli nende seas rohkem haridustee pooleli jätnuid ning väga vara ja ette planeerimata lapsevanemateks saanuid.
Tulemused näitasid, et kui lapsed suutsid õppida end kontrollima, siis said nad hilisemas elus paremini hakkama, hoolimata sellest, mida lapsepõlves tehtud testid näitasid.
Uurijad tegid veel teise samalaadse katse, milles osales 500 Suurbritannia kaksikut. Tulemused näitasid, et enesekontrolli testi viieaastasena halvemini teinud kaksikutel oli 12. eluaastaks suurem tõenäosus alustada suitsetamist, olla õppeedukuses viletsam ja seltsida noortegängidega.
Enesekontroll mängib seega tulevikku silmas pidades tähtsat rolli ja seda kasvukeskkonnast hoolimata.
Uurijate sõnul saab enesekontrolli puudumist üsna lihtsalt märgata ja mõõta. Selle varane märkamine laste juures annab võimaluse asja parandada ning elukvaliteeti paremaks muuta.