Kuidas suhtutakse psüühikahäiretega inimestesse?

Töökaotamise hirmust ei julgeta sageli tööandjale psüühikahäiretest teada anda.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Tartu ülikooli vilistlase ja Tallinna vaimse tervise keskuse vanemtegevusjuhendaja Erika Suvi magistritööst selgus, et üldiselt oli vastajate hoiak psüühikahäirete ja psüühikahäiretega inimeste suhtes pigem positiivne.

Hirmust kaotada töö ei julge töötajad sageli tööandjale öelda, et neil on töövõimekadu määratud, eriti tavapäraseks peetakse varjamist psüühikahäirete puhul, kirjutab ERR Novaator. Lisaks ei ole kõigile psüühikahäirega inimestele puue ja töövõimekaotus määratud, kuigi neil oleks seda väga vaja.

Uskumus, et psüühikahäires on inimene ise süüdi, ennustab negatiivsemat hoiakut; madalama haridusega inimesed hindavad ravi ja psüühikahäirega toimetuleku võimalusi madalamalt.

Kõige negatiivsemad hoiakud ilmnesid piirangute faktoris, mille 11 väidet puudutasid psüühikahäirega inimeste palkamist erinevatesse ametitesse, õiguste piiramise vajadust, lähisuhtlemist koduses või töökeskkonnas, valimis- ja autojuhtimisõigust, elupinna üürimist ning riiklikku järelevalvet laste kasvatamisel. Neis väidetes väljendub vajadus kontrollida, piirata, teha otsused psüühikahäirega inimese eest.

Loe artiklit pikemalt ERR Novaatorist.

Populaarne

Tagasi üles