Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Mis on saanud jää-ämbri väljakutsega kogutud rahast?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Jäise vee pähekallamine muutis inimesed emotsionaalseks.
Jäise vee pähekallamine muutis inimesed emotsionaalseks. Foto: Panther Media/Scanpix

ALS assotsiatsiooni sõnul on üleilmse jää-ämbri väljakutsega kogutud raha aidanud uurijatel kindlaks teha uue haigusega seostuva geeni.

Sageli arvatakse, et suurtel üleilmsetel kampaaniatel pole tegelikult mõju, kuid jää-ämbri väljakutse ei anna selleks kahtluseks alust, kirjutab The Guardian.

See väljakutse oli populaarne kaks aastat tagasi, 2014. aasta suvel, kui inimesed kallasid endale pähe ämbri jääkülma vett, tõmbamaks tähelepanu haigusele amüotroofne lateraalskleroos (ALS), toetamaks annetuste abil haiguse põdejaid ning kutsumaks üles oma sõpru ja tuttavaid sama tegema.

Väljakutsest võtsid osa mitmed avaliku elu tegelased, näiteks Mark Zuckerberg, Anna Wintour, Tom Cruise, Charlie Sheen, Robert Downey Jr ja sajad teised. Samas leidus sel ettevõtmisel ka palju kritiseerijaid. Näiteks toodi välja, et sageli jäeti annetused tegemata või ei räägitud üldse lähemalt haigusest, mille tarbeks raha koguti. Ka tundus mõnele, et jääkülma vee pähekallamine võib olla ALSi põdevale inimesele solvav.

Samas koguti väljakutse abil juba esimese 30 päevaga üle kümne miljoni dollari ning sellest rahast piisas mitme ALSi-teemalise uurimistöö rahastamiseks. Üks neist oli projekt MinE, mille teadlased teatasid, et nad on leidnud uue haigusega seostuva geeni ning see avastus võib viia haiguse ravivõimalusteni.

ALS on motoorneuroni haigus, mis esineb peamiselt täiskasvanutel. Haigusele on omane närvide põletik, mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga.

Brian Frederick ALSi assotsiatsioonist tõdes, et projekt tekitab väga paljudes põnevust, sest nende annetusest oli abi teadustöö tegemisel. Tema sõnul on projekt väga oluline, sest avastus aitab haigust paremini mõista ning sellele ravi otsida.

Projektist kirjutati ajakirjas Nature Genetics.

Tagasi üles