Kuigi rand on lapsele põnev mängumaa, on seal ka ohte, mida saab Eestis 21 randa valvava ettevõtte G4S kommunikatsioonijuhi Reimo Raja sõnul tavaliselt vältida.
Vetelpääste soovitab: kuidas tagada rannas lapse ohutus?
28. juuli 2016, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et laps rannas ohtu ei sattuks, võiks kinni pidada järgmistest soovitustest.
1. Hoia lapsel silm peal
Kuna vetelpäästjatel tuleb rahvarohketes randades sageli kadunud lapsi aidata otsida, siis Tallinna ja Pärnu randades võib rannavalvuritelt küsida lapsele käepaela. Sellele saab lapsevanem oma telefoninumbri kirjutada. Samuti tasub lapsega kokku leppida kohtumispaik juhuks kui peaks teineteist rannas ära kaotama. Aga kõige olulisem on muidugi lastel silm peal hoida. Iga lapsevanem vastutab alati selle eest, et tema pereliige jõuaks ohutult randa ja sealt ka tervena koju.
2. Ära luba last kummimadratsiga vette
Kummimadratsite, rõngaste ja muude täispuhutavate ujuvvahenditega vetelpääste lapsi vette lubada ei soovita. See, et tuul võib lapse kummimadratsiga või täispuhutavate kätistega merele viia on probleem, mida sageli alahinnatakse. Samuti võib laps suures mänguhoos ujuvvahendiga sügavasse vette sulistama minna ja seejärel kummimadratsilt vette kukkudes uppumisohtu sattuda.
Kui lapsevanem siiski lubab põngerja kummimadratsiga vee peale mängima, siis ujuvvahendil mängiv laps peaks jääma madalasse vette täiskasvanu ja kalda vahele. Nii saab lapsest kinni haarata, kui tuul peaks hakkama madratsit merele puhuma.
Juhul kui kellelgi peaks juhtuma olukord, kus satutakse kummimadratsiga sügavasse vette triivima, siis tuleb käsi püsti tõsta, et sind kaldalt näha oleks ja teha valju häält. Mitte kunagi ei tohi madratsi, rõnga või muu ujuva aluse pealt lahkuda, kuni see vähegi veest väljas on. Tavaliselt hukkuvad just need, kes arvavad jõudvat end kaldale ujuda, aga väsivad või saavad külmast veest krambid.
3. Tuul võib lapse ujumiskätistega merele puhuda
Kuigi tuul puhub merele kõige kergemini just suurema kummimadratsi, siis ei tasu tuule jõudu alahinnata ka ujumiskätiste osas, mis pannakse lapsele käte ja jalgade ümber. Ka nendega supeldes võib tuul lapse merele puhuda. Seetõttu ei tohi kunagi jätta lapsi veemänguasjadega omapäi sulistama.
4. Ujumisrõngaga võib üle pea käia
Ujumisrõngaga vees mängides kaasnevad samuti ohud, kuigi pealtnäha seda keegi arvata ei oska. Kui lapsel on ujumisrõngas ümber, siis võib natuke sügavamas vees juhtuda olukord, kus mänguhoos käib laps kummirõngaga üle pea nii, et jalad jäävad vee peale ja pea vee alla. Sedasi satub laps uppumisohtu, tekib paanika.
5. Olulised asjad olgu alati kaasas
Randa minnes võta lapsele kaasa joogivesi ja päikesekaitse. Kuna G4Si rannameedikutel tuleb sageli tohterdada lapsi, kes on rannaliival joostes saanud jalgadele marrastused või koguni lõikehaava, siis soovitame kindlasti paar jalanõusid alati randa kaasa haarata, et pärast plaasterdamist ja sidumist saaks laps mugavalt kõndida.
6. Jälgi tornist vette hüppavat last
Osades randades on ka hüppetornid, mille märjal puitpõrandal kiputakse vahel libisema ja teinekord kukutakse ka tornist ootamatult selg ees vette. Selliste õnnetuste vältimiseks peaks lapsevanem pere noortematele vajalikud ohutusjuhised kindlasti enne üle rääkima ja tornist vettehüppeid tegevaid lapsi jälgima.