/nginx/o/2016/08/02/5681023t1h3b69.jpg)
Depressiooni saab igaüks meist leevendada iseseisvalt jälgides oma teadlikku tegutsemist.
Tegevuse teadlik jälgimine vabastab masendusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusuuringute avaldaja Lancet´i tulemuste järgi vähendab depressioonitunnetust teadlik seltskonnaelu elamine kurva enesetunde ajal, vahendab The Guardian.
Nimelt vähendavad suuresti depressiivset käitumist tegevused, mida saab teha seltskonnas, sest viivavad eemale üksindustunde, mis omakorda on kurvameelsuse põhjuseks.
«Inimesed, keda vaevab masendus, arvavad tihti, et nende tuju ongi alati halb, kuid tegelikult muutub stressis inimese tuju pidevalt ning sõltub sellest, mida ta tol hetkel teeb,» sõnas Exteri Ülikooli professor ja Lancet´i uuringu koostaja David Richards.
Ricardsi sõnul võeti uuringusse 440 juhusliku inimest, kelle peal katsetati teadlikku käitumismeetodit. Peale aastast katsetamist leevendus nende depressiivne olek, kes teadlikult kurva enesetunde ajal tegelesid seltskondlike tegevustega. Teadlik käitumine masenduse korral aitab Richardsi sõnul vabaneda samamoodi depressioonist kui antidepressandid ning seda nii kerge kui raskema depressiooni korral. Siiski tõdeb professor, et käitumise teadlik muutmine ei aita neid, kellel on suitsiidimõtted.
«Käitumise teadlik muutmine ei ole aga kerge,» sõnas Richards.
Professori sõnul paluvad nad inimestel tähelepanelikult enda tegevusi jälgida, kuid reaalelus võivad depressiivsed isikud käituda üsna spontaanselt. Kindel fakt on aga see, et depressiooni ajal mingit meeldivat tegevust leida ei ole kerge. Seega peaks depressioonis inimene endale ise kindla kava looma, mida järgida ja nii suudab ta teadlikult depressiooni vastu võidelda.