Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Professor: Eesti tervishoid on haige

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi juhataja ja tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.
Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi juhataja ja tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet. Foto: Toomas Huik

Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi juhataja ja tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet pani täna riigikogus diagnoosi Eesti tervishoiule. Tema eksperthinnangu järgi põeb Eesti tervishoid ainevahetushaigust.

«Minu diagnoos on selles mõttes võibolla natukene üledramatiseeritud, aga ma väidan, et ta (Eesti tervishoid – toim.) on haige. Ta ei ole nii, et ta täna ära sureks, see ei ole surmahaigus, see ei ole haigus, mis on nohu või luumurd, mis on ravitav ühe tableti või kipsiga, aga see on niisugune asi, mida võiks nimetada ainevahetushaiguseks – suhkrutõbi või kas või HIV-nakkus tänapäeval, mis on ravitavad, kui me seda tunnistame, hakkame sellega tegelema ja siis organism töötab rahulikult edasi,» rääkis Kiivet.

Taoline diagnoos tähendab professori selgituse järgi seda, et need asjad, mis Eesti tervishoius praegu toimivad, ei pruugi toimida paari aasta pärast. Eelkõige pidas ta silmas rahastamist.  

«Meil on terve rida kulusid veeretatud patsientide kaela, mis ei ole ei õiglane ega mõistlik. Meil on osa tervishoiust ja selle ühisosast sotsiaalvaldkonnaga puudu – hooldus-, taastus-, järelravikomponent on olemas, aga väljaarendamata. Meil on väga tõsine puudus tulevikus õenduspersonalist,» tõi ta välja peamised probleemkohad.

Et süsteem haigusest üle aidata, pani Kiivet ette nende probleemide koondamise ühtsesse kavasse ja seada erinevad osapooled tasakaalu. Ta tõdes, et omaette arengukavad on olemas erialati ja igal asutusel on ka oma arengukavad, kuid vaja oleks üldist Eesti tervishoiu arengukava, mis paneks need killud kokku.

«Nii et tore oleks, kui lähiajal võetaks tõsiseks diskussiooniks see, mis meie tervishoius väärib arendamist, kuidas me seda teeme, et sellega rahuldada nende inimeste ootusi ja lootusi, kes seda täiesti kindlasti väärivad,» lausus Kiivet.

Tagasi üles