/nginx/o/2016/08/04/5684257t1h66a6.jpg)
Alates 01.07.2016 jõustunud töövõimereformiga seondub ravikindlustuse seaduse muudatus, mis mõjutab ka haigusjuhtumite pikendamise korda.
Seadusemuudatus annab raviarstile rohkem otsustusõigust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oluline ajutist töövõimetuslehte puudutav muutus on see, et enam ei ole sotsiaalkindlustusameti pädevuses üle 120-päevase (tuberkuloosi korral üle 178-päevase) haigusjuhtumi pikendamise otsuse tegemine, teatab sotsiaalkindlustusamet oma kodulehel. Otsuse töövõimetuslehe pikendamise osas teeb raviarst.
Alates 01.07.2016 on kõigil töötavatel kindlustatutel õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 järjestikust kalendripäeva, mille tegelikku kestvuse üle otsustab raviarst. Kui töövõimetuslehe aeg on ammendunud ja inimese töövõime ei ole taastunud, on inimesel õigus taotleda töötukassas töövõime hindamist.
Tänavu 1. juulist hindab uute pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet töötukassa. 2016. aastal hindab töötukassa töövõimet üksnes nendel inimestel, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 püsivat töövõimetust määratud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ja korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb inimesel endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspensioni senistel põhimõtetel. Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud.