Rõivas: hambaravihüvitise numbreid veel paigas ei ole

Hambaravihüvitise mõistliku suuruse üle on viimasel ajal palju vaieldud. Foto: Richard B. Levine/Levine-Roberts/Sipa USA/Scanpix

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on valitsus jõudnud mitmete põhimõtteliste kokkulepeteni, mis puudutavad täiendavaid hambaravihüvitisi, kuid konkreetsed numbrid veel paigas ei ole.

Rõivase sõnul on valitsuse soov, et lisaks lastele ja teistele tundlikele gruppidele oleks hambaravihüvitis kättesaadav laiemalt. Seetõttu on valitsus planeerinud juba mõnda aega, et näiteks pensionäridele ette nähtud proteesihüvitist saaks kasutada ka hambaravi eest tasumiseks, ning ka täiskasvanutele saaks hambaravi senisest paremini kompenseerida.

«Mitmed olulised põhimõtted said kokku lepitud, kuid numbreid veel paika ei pannud. Seda lihtsal põhjusel – rahandusminister viibib puhkusel,» ütles Rõivas neljapäeval valitsuse pressibriifil.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitab neljapäevasel kabinetinõupidamisel ettepaneku hakata alates 1. juulist 2017 maksma täiskasvanutele hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas üldisel juhul ning 85 eurot aastas pensionäridele, rasedatele ja teistele gruppidele, kes juba praegu hüvitist saavad.

Ossinovski esitas neljapäeval valitsuskabinetile ettepanekud valitsuse tegevusprogrammi täitmiseks kogu täiskasvanud elanikkonna hambaravi, pensionäride hambaravi ning ajateenistujate hambaravi hüvitamist puudutavates teemades, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Vastavalt valitsuse tegevuskavale on kavas kehtestada kõigile täiskasvanud ravikindlustusega inimestele mitterahaline ravikindlustushüvitis esmavajalikele hambaraviteenustele. See võimaldab täpsemalt planeerida haigekassa eelarves hambaravikulusid ja kontrollida teenuste hindu, seisab valitsuse kabinetinõupidamise memorandumis.

Plaanitaval hüvitisel on siiski ka omaosalus, et motiveerida inimesi rohkem hambahügieeni hoidma ning katta suuremat hambaravi teenuste kulu, seisab haigekassa kuluanalüüsis. Tavajuhul saab omaosalus olema 50 protsenti teenuse kulust ning toetus ise 30 eurot aastas.

Gruppidele, mis saavad juba praegu toetust – pensionärid, rasedad, alla üheaastaste laste emad ja suurenenud vajadusega inimesed – on omaosaluse määr vaid 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas. Summa on suurem, kuna neil sihtgruppidel on ilmselt teenuse järgi suurem vajadus ja omaosaluse määr väiksem. Seaduandjate sõnul ei tohi teenuse kättesaadavus praegusega võrreldes väheneda.

Haigekassa miinimumprognoosi järgi on plaanitava hüvitisskeemi lisakulu 2017. aasta kokkuvõttes 16,6 miljonit eurot, kui hüvitist kasutab 51 protsenti sihtgrupist. Maksimumprognoos, mille järgi kasutab hüvitist 66 protsenti sihtgrupist, hindab järgmise aasta kulu 20,9 miljonile eurole.

Plaanitavat hüvitist saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei saa järgmisesse aastasse edasi kanda. Hüvitis kehtib ainult nii-öelda esmavajalikele teenustele, mille nimekirja on haigekassa välja töötanud koos Eesti hambaarstide liiduga. Teiste teenuste eest, mis nimekirja ei kuulu, tasub klient ise.

Hüvitatavate teenuste seas on muuhulgas diagnostika – sealhulgas röntgenülesvõtted –, ravimi ja ajutise täidise ning odavama püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja sellega seotud protsessid, juureravi, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus ja nii süstiga kui ka pindmiselt tehtav tuimestus.

Praegu kehtiva pensionäride proteesihüvitise soovib sotsiaalministeerium jätta küll praegusele tasemele 255,65 eurot kolme aasta jooksul, ent muuta ka see mitterahaliseks hüvitiseks. Ehkki analüüsiti ka proteesihüvitise kasutamise võimalust muuks hambaraviks, ei pidanud ministeerium seda siiski otstarbekaks, kuna uue kehtestatava ravihüvitise määr juba on 85 eurot aastas ehk 255 eurot kolme aasta kohta.

Mitterahaline hüvitis tähendab, et kogu arveldus toimub hambaraviteenuse osutaja ja haigekassa vahel. Seeläbi väheneb halduskoormus nii kindlustatuil, kes ei pea esitama hüvitamise taotlusi, kui ka haigekassal, kes ei pea hulka üksikuid raviarveid menetlema.