Ohtlik või mitte? Arst purustab viis müüti MRT-uuringu kohta

uigi MRT-uuring on täiesti valutu ning organismi rakkudele kahjutu, levib uuringu kohta mitmeid müüte, mistõttu patsiendid uuringut sageli kardavad.

FOTO: Scanpic

MRT ehk magnetresonantstomograafia magnetvälja ja raadiolainete kahjulikku mõju tervisele kardetakse asjata, sest uuring on mitmeid kordi turvalisem kui röntgenograafia või kompuutertomograafia. Uuringut teostakse vajadusel igas vanuses inimestele, sealhulgas lastele ning rasedatele.

MRT ehk magnetresonantstomograafia on uuring, mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest kahe- ja kolmemõõtmelisi kujutisi. Mammograafi radioloogi Peeter Raudvere sõnul kasutatakse MRT-uuringut enamasti inimkeha kudede muutuste nägemiseks, mistõttu on see hea võimalus erinevate haiguste avastamiseks.

«Kui röntgenograafia või ultraheliuuring ei anna tervisliku seisundi kohta piisavat informatsiooni, võib mõnikord abi olla just MRT-uuringust,» sõnas dr Raudvere ning lisas, et väga palju kasutatakse MRT-d just närvisüsteemi haiguste, kasvajate või vigastuste diagnostikas. Kuna MRT uuring on kulukas ja keeruline, peab uuringut soovival patsiendil olema selge näidustus uuringu tegemiseks.

Kuigi MRT-uuring on täiesti valutu ning organismi rakkudele kahjutu, levib uuringu kohta mitmeid müüte, mistõttu patsiendid uuringut sageli kardavad. Raudvere selgitas, millised on levinumad MRT-ga seotud väärarusaamad.

MÜÜT 1: Uuringu ajal saab patsient suurtes kogustes röntgenikiirgust

MRT eelis muude uuringute nagu röntgeni või kompuutertomograafia ees on see, et MRT ei kasuta röntgenkiirgust, mis võib kahjustada inimese tervist, vaid tervisele ohutut raadiosageduslikku kiirgust. «Uuringuga kaasneva kiirguse kogused on üsna väikesed, mistõttu võib uuringut kasutada igas vanuses inimeste, kaasa arvatud laste puhul,» sõnas dr Raudvere.

MÜÜT 2: Uuringut kasutatakse ainult aju jaoks

MRT-uuringut saab lisaks aju kuvamisele kasutada ka erinevat tüüpi kudede ja organite jaoks: on võimalik teha rinnauuringuid, veresoonte uuringuid, erinevate kõhuorganite uuringuid, luude ja liigeste uuringuid.

MÜÜT 3: Uuringut kasutatakse ainult vigastuste korral

Kuigi MRT-uuringut kasutatakse sageli luu- ja lihaskonna, sidemete ja kõõluste vigastuste korral, ei piirdu MRT võimalused vaid sellega. MRT juures on täheldusväärne see, et tänu probleemide visualiseerimisele saab sellega koguda rohkem informatsiooni haiguste ja seisundite mõistmiseks kui teiste uuringutega.

MÜÜT 4: Uuringut ei saa teostada inimestele, kelle kehas on ortopeedilised implantaadid nagu kruvid, plaadid või vardad

Dr Raudvere sõnul saab enamikke patsientide raviks kasutatavaid ortopeedilisi vahendeid, sealhulgas kunstliigeseid ja luudesse paigaldatavaid kinnitusvahendeid nagu kruvid, plaadid ja vardad, MRT-uuringuga ohutult skaneerida. Sellegi poolest võib hädaolukordades, näiteks insuldi korral MRT-d teostada ka päev pärast ortopeedilist operatsiooni, kuid seda vaid juhul, kui implantaat on valmistatud titaanist või mõnest muust metallist, mis pole raud.

MÜÜT 5: Uuringut ei tohi teha rasedatele

Ka rasedatele võib teha MRT-uuringut, kuid loote kiire arengu tõttu ei teostata uuringut tavaliselt raseduse esimesel trimestril. Kõigele vaatamata skaneeritakse rasedaid patsiente vaid tõsiste meditsiiniliste seisundite korral, kui MRT on patsiendi diagnoosimiseks ainus vahend. «MRT-uuring on minimaalse riskiga, kuid samas ei ole kindlaks tehtud, kas ja kuidas võib see kahjustada loodet. Lõpliku uuringule minemise otsustab ikkagi raviarst,» selgitas dr Raudvere.

Populaarne

Tagasi üles