/nginx/o/2016/08/04/5687019t1h6b54.jpg)
Viimase 25 aasta jooksul on 30-aastaste esmaste sünnitajate arv kõvasti tõusnud, mistõttu naistel on viimane aeg hakata mõtlema hilise sünnitamisega seotud riskidele.
Vaata, missugused ohud kaasnevad raseduse edasilükkamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünnitus lükatakse üha sagedamini edasi kas karjääri, raha, reisimise või elu nautimise pärast, kuid sageli ei mõelda vanemas eas sünnitamisega kaasnevatele ohtudele, kirjutab Mail Online. Kunstlik viljastamine on muutumas üha populaarsemaks ja eelmisel kuul tulid teadlased välja ka meetodiga, mis võimaldab naise munasarju nii-öelda noorendada ja võib pakkuda uusi võimalusi vanemas eas lapse saamiseks.
Arstide abita on hilisemas eas võimalik lapsi saada vaid üksikutel naistel, kelle menopaus saabub kätte hiljem. Neil naistel esineb harvem ka südamehaigusi, osteoporoosi ja nõdrameelsust. See ei tähenda siiski, et hilises eas lapse saamine on ohutu.
Naise munarakud valmivad juba siis, kui ta on emaüsas ja hakkavad munasarjadest vabanema esimese menstruatsiooni saabudes. Igal kuul kaotab naine ligikaudu 400 munarakku, kuni kõik tema neli miljonit munarakku on otsas ja algab menopaus. Pärast seda kunstliku viljastamise abil sünnitamine võib ohustada nii ema kui ka last.
Üle 30-aastaseid naisi ähvardab raseduse ajal noorematest lapseootel naistest kaks korda sagedamini vererõhu tõusmine eluohtlikult kõrgeks. Kui 20. aastates naistest tekkib see tervisemure kahel protsendil kõigist raseduse juhtudest, siis 30. aastates naistel koguni viiel protsendil juhtudest. Diabeedirisk kasvab koguni ühelt kuni 2,5 protsendilt viie kuni kümne protsendini.
Rohkem kui poolel üle 40-aastastest sünnitajatest läheb tarvis keisrilõiget ja oluliselt tõuseb ka nurisünnituse ja raseduse katkemise oht. Samuti kasvab enneaegse sünnituse ja alakaalulise lapse sünni risk. Kui laps on sündides alakaaluline, siis haigestub ta elu jooksul tõenäolisemalt diabeeti, tal võivad tekkida probleemid kopsudega ja ta võib muutuda ka kergemini ülekaaluliseks.
Mida vanem on sünnitav naine, seda suurem on tema risk raseduse või sünnituse ajal surra 40. ja 50. aastates naistel on ka kolm kuni kuus korda suurem risk suura kuue nädala jooksul pärast sünnitust raseduse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusse nagu näiteks veritsus ja trombid. Kuna rasedus koormab südant ja veresooni, siis on tõendeid ka selle kohta, et vanana sünnitanud naistel on suurem oht surra südamerabandusse. Peale selle kahaneb vanusega ka munarakkude kvaliteet, mistõttu tekkib suurem oht, et laps on juba sündides haige.
Seega võib kunstlik viljastamine olla küll viimane õlekõrs lastetutele naistele, kuid bioloogilise kella järgimine on parem nii ema kui ka lapse tervisele. Võimalusel võiks naine oma esimesed lapsed saada siis, kui ta on veel 20. aastates, sest siis on ta kõige viljakam ja sünnitusega kaasneb tavaliselt vähem ohte. 30. aastates naise tõenäosus lapseootele jääda on 20 protsenti. 40. aastates väheneb viljastumise tõenäosus viie protsendini ja edasise elu jooksul kahaneb see veelgi. Mida väiksem on tõenäosus rasedaks jääda, seda suuremad on sellega kaasnevad ohud.