/nginx/o/2016/08/05/5687579t1h81a3.jpg)
Värskest uuringust, ühiskonnauuringute instituudi tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et 93 protsenti Eesti kodanikest on vastu kanepi tarvitamisele.
Eestimaalased ei taha kanepi legaliseerimisest midagi kuulda (22)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Avalikkuses levivate seisukohtade põhjal võib jääda mulje, et eestlased suhtuvad kanepi tarvitamisse leebelt ning pooldavad vahel selle legaliseerimist,» selgitas pressiteate vahendusel ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson. «Tegelikkuses see nii ei ole. Suviste vabaõhuürituste ja muusikafestivalide ajal on kaaskodanike jaoks tihti suureks probleemiks alkoholi- ja narkojoobes isikud, kes oma käitumisega teisi häirivad ja seetõttu ka palju tähelepanu pälvivad,» lisas ta.
Kanepi tarvitamist mõnuainena ei pea õigustatuks 93 protsenti ja legaliseerimist 87 protsenti valimisõiguslikest Eesti kodanikest. Seega on kanepi legaliseerimise arutelu Johansoni hinnangul ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid hääleka grupi mõjul, samas kui enamuse eestimaalaste hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema.
Vastuseis kanepi tarvitamisele ja legaliseerimisele on tugev kõigis vanuse-, haridus-, sissetuleku- ja muudes gruppides. Mõnevõrra liberaalsemad antud küsimustes on kõige nooremad vastajad (18–24), kuid ka nende seas on kanepi legaliseerimise vastaseid: 77 protsenti ehk märkimisväärne enamus.
Vene keelt emakeelena kõnelevatest vastajatest on kanepi legaliseerimisele vastu koguni 97 protsenti ja eesti keelt kõnelevatest vastanutest 86 protsenti. «Venelaste peaaegu absoluutne vastuseis võib tuleneda nende üleüldisest konservatiivsemast väärtussüsteemist, samuti võib seda põhjustada vahetum kogemus narkomaania ja selle väga negatiivsete tagajärgedega,» arvas Johanson.
Tähelepanuväärne on ka naissoost vastajate oluliselt tugevam vastuseis kanepi tarvitamisele. Naiste seas valitseb praktiliselt üksmeelne vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena, 98 protsenti naistest on selle vastu, meestest aga 87 protsenti. Kanepi legaliseerimise vastu on 93 protsenti naistest ja 80 protsenti meestest. Kusjuures ka ravi eesmärgil kanepi kasutamise küsimuses joonistub naiste ja meeste vahel välja selge erinevus, seda pooldab 56 protsenti naistest ja 68 protsenti meestest.
«Võiks küll eeldada, et naiste suurem vastuseis tuleneb sellest, et neid on lihtsalt vanemaealiste vastajate seas rohkem, kuid see ei vasta tõele,» rääkis Johanson. «Kontrollides naiste vastuseid vanuse järgi, siis ka kõige nooremas (18–24) grupis, on naiste vastuseis kanepile kui mõnuainele praktiliselt üksmeelne, nimelt 97 protsenti on selle vastu. Järelikult näevad naised üleüldiselt kanepi tarvitamises meestega võrreldes suuremat ohtu.»
Mõnevõrra soosivamad ollakse ühiskonnas vaid kanepi tarvitamise suhtes ravi eesmärgil. Üldiselt arvab 62 protsenti vastajatest, et kanep ravimina võiks olla lubatud ja selles küsimuses on pooldajatel mõningane ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides. Ainus arvuliselt märkimisväärne grupp, kus vastastel oli kerge ülekaal selles küsimuses, olid igapäevaselt vene keelt kõnelevad inimesed. Selge on, et inimesed on tugevalt vastu kanepi tarvitamisele mõnuainena ja selle täielikule legaliseerimisele, kuid ravikanepi küsimuses ollakse avatumad.
Art Johansoni sõnul on ilmselge, et vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena ning legaliseerimisele on tugev igas ühiskonna kihis ning seetõttu oleks üllatav, kui antud temaatika poliitiliste otsustajate seas väga oluliseks tõuseks. Siiski tuleb Johansoni sõnul tähelepanu pöörata ka sellele, et väikese osa inimeste sõnad erinevad nende tegudest: on ka neid, kes ütlevad, et uimastite tarvitamine on halb, kuid teisel hetkel tarvitavad ikka.
Uuringu viis ühiskonnauuringute instituudi tellimusel läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Uuringu tulemusi kinnitas ka käesoleva aasta esimeses pooles läbi viidud väärtushinnangute uuringu tulemused.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.
Turu-uuringute AS on erapooletu uuringufirma, mis tegutseb Eesti turul alates 1994. aastast. Ettevõtte omanikuks on Soome uuringufirma Taloustutkimus OY, millel on enam kui 40-aastane kogemus turu-uuringute alal.