/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2007/07/20/278t1hae58.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla bariaatrilise keskuse juhataja Ilmar Kaur ütles konverentsil «Arstina rasvumise vastu», et Eestis on umbes 30 000 inimest, kes vajaks liigse rasvumise vähendamiseks operatsiooni.
Kirurg: Eestis vajab operatsiooni 30 000 rasvunut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasvumise piir on praegu tõmmatud kehamassiindeksi 30 juurde. Viimastel aastatel on selle joone ületanud inimeste arvu kasv Eesti olnud märgatav.
Ülekaalulisus on Kauri sõnul pigem heaoluriikide probleem. OECD andmetel jagab Eesti selles tabelis praegu maailmas 3.-4. kohta. Eestis on ülekaalulisi 18, USAs aga näiteks 27 protsenti.
Rasvumisega kaasnevad mitmed rasked haigused. See halvendab elukvaliteeti ja suurendab tervishoiukulusid. USAs on 44 protsenti vähisurmadest seostatavad rasvumisega. Ka uneapnoe ja depressioon kimbutavad rohkem ülekaalulisi. Näiteks elab mittesuitsetav rasvunud mees 5,8 ja naine 7,1 aastat vähem oma eeldatavast elueast.
Rasvumine suurendab diabeeti haigestumist. Viimase 15 aasta jooksul on meil suhkurtõppe haigestumine kahekordistunud. Pea pooled neist, kel diagnoositakse 2. tüüpi diabeet, on rasvunud. «Parem kaitse selle vastu on püsida normkaalus,» nentis Kaur.
Kehalise koormuse, dieedi ja ravimitega on tema sõnul võimalik saavutada kaalulangus 5-10 protsenti, kuid seeläbi kaotatud kilod kipuvad 5 aasta jooksul tagasi tulema.
Ainus tõhus ravi liigse rasvumise korral on bariaatiline ravi, mida tehakse reeglina üle 45 kehamassiindeksi puhul. Sellesse rühma võivad aga kuuluda ka need, kelle kehamassiindeks jääb 35 ja 40 vahele ning need, kellel on juba teatud kaasuvad haigused.