11 kommet, mis jätavad sinust närvilise mulje

FOTO: Panther Media

Ükskõik, kas räägid tööintervjuul või püüad oma ülemusele head muljet jätta, sinu tahtmatu kehakeel võib närvilises olukorras reeta, et tunned end ebamugavalt.

Isegi kui oled iseendaga saavutanud kokkuleppe, et suudad eesootava vestluse käigus rahu säilitada, võivad tulla esile närvilisust reetvad käitumismaneerid, mis annavad teada, et nemad ikkagi pole veel vestluseks valmis, kirjutas Business Insider. Psühholoogid räägivad, et esimene nõue sellisest käitumisest üle saada, on seda endale teadvustada.

Vaata, kas leiad nimekirjast ka midagi, mis sinu kohta käib.

1. Küünte närimine

See on üks sagedamini esinevaid harjumusi. Sõrmede suhu toppimine mitte ainult ei tee küüsi ja küünenahkasid koledaks, vaid see mõjub laastavalt kogu kätele ja jätab sinust üleüldiselt halvema mulje.

2. Pidev telefoni kontrollimine

Inimene, kes pidevalt helendavat ekraani jälgib, annab oma käitumisega märku, et ta on igav. Kahjuks on see liiga sage, et vestluse ajal telefoni jälgitakse. Nutiseadmete omanikud kontrollivad oma ekraane vähemalt mõne korra tunnis. Pideva telefoninäppimise sõltuvusele on isegi oma nimi pandud – nomofoobia, mis tähendab haiglaslikku hirmu jääda ilma telefonita.

3. Silmside vältimine

Vähene silmkontakt võib vähendada võimalust endast head muljet jätta, sest nii näitad sa välja, et pole vestluseks piisavalt valmistunud, huvitunud või oled hoopis üleolev. Vestluse jooksul peaks proovima vähemalt poole ajast inimesele silma vaadata, sest nii jätad vestlusparterile mulje usutavast, enesekindlast ja kompetentsest inimesest.

4. Käte hõõrumine

Käte hõõrumine omavahel või vastu reisi võib takistada mõtte edasihargnemist ja viia kuulaja fookuse mujale. Kui vestluse hirm just kätes peegeldub, on soovitatav käed puhkeasendis põlvedele või võimalusel lauale seada.

5. Vastata «hmm, see on hea küsimus!»

Intervjuu ajal igale küsimusele nii vastates jätad mulje, et sa ei teegi üldse küsimustel vahet või pole neid piisavalt pingsalt jälginud. Sama kehtib ka igasuguse muu küsimuse kiitmise kohta, sest see jätab mulje, et pigem oled ülemusekiitja tüüpi inimene, kui keegi, kes omab isiklikku arvamust.

6.  Halb käitumismaneeri ajastus

Liiga vali või lihtsalt kummaline naer keset kuldset vaikust jätab kolleegidele sinust veidra mulje. Teha aga keset koosolekut midagi, mida muidu teeksid vabal ajal, on lihtsalt väga ebaviisakas. Näiteks rahalugemine paneks kõiki ruumisviibijaid mõtlema, et miks seda peab just praegu tegema.

7. Kulmu kortsutmine

See ei tee sind ainult ebameeldivaks, vaid jätab ka mulje, et oled lihtsalt ebaintelligentne inimene. Uuringute järgi on naeratavad inimesed intelligentsemad ja usaldusväärsemad kui need, kes kulmu kortsutavad. Et kulmukibrutamisest lahti saada on soovitatav proovida peegli ees rääkida, sest nii saad jälgida samal ajal ka oma näoilmeid.

8. Juuste keerutamine sõrmede vahel

Juuste näppimist seostatakse tihti kerglase või tobeda käitumisega. Selle vältimiseks on hea mõte teha pähe punutis, krunn või lihtsalt hobusesaba, sest nii oled sa juba välistanud ühe võimaluse paista liialt närviline.

9. Parasiitsõnade kordamine

Kui sa ütled pidevalt oma jutu vahele «mmm», «nagu» või midagi muud sisutühja, siis jätab see sinust lapseliku ja viimistlemata mulje. Pidevalt samade sõnade või väljendite kasutamine tundub samuti ebakindel.

10. Hammaste krigistamine

Hammaste krigistamist juhtub pigem öösiti, kui see sul aga ette on tulnud, siis võib juhtuda, et krigistad hambaid närvilises olukorras ka keset päeva. Krigistamisest võib jääda mulje, et oled kuri, üleolev või ärev. Järgmine kord, kui midagi sellist peaks juhtuma, on soovituslik hingata rahulikult sisse-välja ja lasta näolihased lõdvaks.

11. Liiga kiiresti rääkimine

Lisaks sellele, et nii on oht jääda arusaamatuks, tundud sa ka ebakompetentne ja kontrolli alt väljas. Püüa muuta oma jutu valjust ja kiirust vastavalt vestlusparterile, nii on ka temal sinuga mugavam rääkida.