Süütuse kaotamine pole sugugi enda otsustada

Секс. Снимок иллюстративный.

FOTO: SCANPIX

Ole sa 16- või 40-aastane, juhul kui otsustad esimest korda seksida, siis tõenäoliselt pead valiku tegemisel oluliseks sobivat partnerit, enese sisetunnet või ühiskonna survet. Tegelikkuses võib olla ootamatult suur mõju ka geenidel.

Geneetiline kood paneb paika verstaposti, millal otsustad saada oma esimese lapse ning kui palju neid saad, vahendab CNN. «On ilmne, et geenid mängivad sel puhul rolli, kuid inimesed arvavad, et kõik sõltub suuresti nende endi valikutest,» märkis Cambridge’i ülikooli epidemioloogiakeskuse geneetik John Perry.

Perry kinnitas, et seksuaalelu alguse määramisel on olulisteks faktoriteks nii sotsiaalne keskkond, perekonna struktuur, kultuurilised ja religioossed mõjud kui ka ühiskondlik surve. «Selleks ei pea olema teadlane, et sellest teadlik olla.» Samas leiab ta, et seninägematult oluline osa on ka pärilikkusel.

Selle järelduse kinnituseks pani Perry kokku meeskonna ning nad analüüsisid üle 125 000 inimese geene, mida säilitatakse geenivaramus ning ühtlasi üle 500 000 40-69 eluaasta vahemikus inimese vere-, uriini- ja süljeproove. Andmed inimeste elustiili kohta saadi samuti geenivaramust.

Geene analüüsiti ning seostati reproduktiivsete verstapostidega inimese elus, näiteks vanus, mil seksuaaleluga algust tehti, esimese lapse saamise vanus ning laste koguarv.

«Leidsime, et veerandil juhtudest oli tugev seos pärilikkusega ning seega mõjutab see kahtlemata reproduktiivkäitumist,» märkis Perry. Ülejäänud 75 protsenti juhtudest sõltus kasvatusteguritest. Samas leiti ka 38 geenipiirkonda kehas, mis aitavad kaasa otsuste langetamisele seksuaalelus.

Geneetik tõdeb, et ei saa küll väita, et geenid otsustavad süütuse kaotamise aja, kuid need siiski mõjutavad elus tehtavaid valikuid ja seda ka seksuaalelu osas.

«Näitasime uuringus, et varajasel puberteedil on samuti põhjuslik seos vanusega, mil inimene esimest korda seksib. See võib saada otsustavaks ka selles, mitu last tulevikus saadakse kui ka omandatavas haridustasemes. Mida küpsem sa noores eas oled, seda enam võivad su prioriteedid muutuda,» kirjeldas Perry.

Sellegipoolest on mõni geen, mis võib üsna otseselt mõjutada valikuid seksuaalelus. Näiteks CADM2 ühtlasi õhutab riske võtma ning on samas seotud lastesaamisega. MSRA aga on seotud ärritumisega ning tagajärgedega, mis seksuaalelu alustamine endaga kaasa toob.

Perry sõnul on paljudel inimeste otsustel ja isikuomadustel geneetiline alus.  Seega geenide kombinatsioon võibki viia teatud otsusteni nii seksuaalse aktiivsuse kui ka pere loomise osas.

Tagasi üles