/nginx/o/2016/08/15/5723389t1h0ea9.jpg)
Tartu Ülikooli magistritöös uuriti arstide suitsetamist ja suhtumist suitsetamisse, enamik arste pidas suitsetamist tervisele väga kahjulikuks ja suitsetamise ennetust põhikoolituses vajalikuks.
Suitsetavad arstid suhtuvad suitsetamisse heatahtlikumalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tulemuste põhjal suitsetas 2014. aastal kuuendik Eesti meesarstidest, naisarstidest suitsetas kaks korda vähem, selgus Liis Lohuri magistritöö lühikokkuvõttest. Arstide hinnangud ja tähelepanu pööramine patsientide suitsetamisele olid seotud nende soo ja suitsetamise staatusega, sealjuures suhtusid suitsetavad arstid suitsetamisse heatahtlikumalt.
Läbilõikeline postiküsitlusuuring viidi läbi kõikide Eestis töötavate arstide ja hambaarstide hulgas 2014. aastal. Käesolevasse töösse kaasati alla 65-aastased arstid, osalejaid oli 2334. Suitsetamist määrati neljaastmelisel skaalal: igapäeva-, juhu-, endised ja mitte kunagi suitsetanud.
Uuringu tulemustena suitsetas 16,2% mees- ja 6,4% naisarstidest, igapäevaselt suitsetas vastavalt 12,5% ja 4,9%. Mittesuitsetavad arstid pidasid suitsetamist tervisele oluliselt kahjulikumaks kui suitsetavad arstid.
Võrreldes naistega pidas oluliselt rohkem mehi oma suitsetamisest loobumise nõustamise alaseid teadmisi piisavaks, kuid oluliselt vähem mehi suitsetamise ennetuse alast õpetamist põhikoolituses vajalikuks. Suitsetamise staatus ei olnud oluliselt seotud hinnanguga oma teadmistele ja suitsetamise ennetuse vajalikkusele põhiõppes. Kümnendik arstidest ei olnud viimase nädala jooksul küsinud patsiendi suitsetamise kohta. Võrreldes suitsetavatega küsisid mittesuitsetavad arstid patsiendi suitsetamise kohta oluliselt rohkem.
Peamine patsiendi suitsetamisele tähelepanu pööramist piirav tegur oli ajapuudus, millele järgnes arvamus, et arst ei suuda mõjutada patsiendi käitumist. Võrreldes suitsetavate arstidega oli mittesuitsetavate arstide arvates oluliselt harvemini patsiendi suitsetamisele tähelepanu pööramist piiravaks teguriks patsiendi privaatsuse häirimine. Mittesuitsetavatele naisarstidele oli piiravaks teguriks oluliselt vähem probleemi ebaolulisus ja selle arvamine kellegi teise tööülesandeks.