Arst: haiglas sünnitamine on igal juhul turvalisem

Haiglas sünnitamine on ohutum. Foto: SCANPIX

Fertilitase erakliiniku peaarst Ivo Saarma sõnul ei asenda sünnituse puhul neli koduseina tänapäeva meditsiini ning teaduslik võrdlev analüüs näitab, et haiglas sünnitamine on ohutum.

Kuna seni ei ole ämmaemandad tohtinud ametlikult kodudes abiks olla, siis püütakse kodusünnitust seadustades veidikenegi ohutumaks muuta. Samas ei ole ka professionaalsel ämmaemandal kodus võimalik teha näiteks erakorralist keisrilõiget, vereülekandest ja lapse elustamisega seotud protseduuridest rääkimata, kirjutas ajaleht Pealinn.

«Haiglas on turvalisem eriti riskisünnitajatel, kel näiteks arm emakas või muud probleemid. Ka rasedusaegne nn riskihindamine ei anna sünnituse võimaliku kulgemise kohta kindlaid tulemusi. 80-90 protsenti juhtudest läheb kõik hästi, kuid ülejäänud 20 protsendi puhul on vaja anda arstiabi – ja mida rutem, seda parem. Eriti kui on tegemist nii-öelda üllatuslapsega, kelle puhul rasedus kulgeb normaalselt, kõik näitajad on korras, sünnituski algab normaalselt, kuid siis tekivad komplikatsioonid ja lapse seisukord muutub sündides järjest halvemaks,» lisas Saarma.

Saarma sõnul saab lapse seisukorda hinnata vaid südame töö järgi, seega ei saa kunagi väita, et kõik kulgeb ootuspäraselt.

«See on nagu läbi ukse hääle järgi hindamine, et kuulge proua, teil on neer korrast ära,» mainis ta. «Peab teadma, et viiel protsendil tervetel rasedatel esineb sünnitusel võimalus, et laps vajab lastearsti abi vaatamata sellele, et rasedus ja sünnitus kulgesid normaalselt. Kõigile tuleb üllatusena, et vastsündinu vajab arstiabi. See on seotud asjaoluga, et loote tervise hindamine üsasiseselt on piiratud.»

Kui kodusünnitusel tekib näiteks üks kolmest keisrilõike näidustusest (ähvardav loote hapnikuvaegus, emakakaela avanematus või loote ning vaagna mõõtude sobimatus), tuleb naine kindlasti haiglasse viia. Samuti puudub kodusünnitusel pea täielikult võimalus adekvaatselt loote seisundit jälgida, mistõttu ei saa sekkuda protsessi ennetavalt.

Emotsioonid või ajuloputus?

«Eks kodusünnitusega on seotud palju emotsioone ja üritatakse ka ajusid loputada,» tõdes Saarma.

«Kodussünnitajad puhuvad probleemi suureks, tegelikult on juttu väikesest arvust ehk 100-150 juhtumist aastast. Pool neist on omal soovil sünnitajad ja teine pool lihtsalt juhus. Ajalukku tagasi minna ei taha ja neis riikides, kus pole võimalik kaasaegset abi pakkuda, on laste suremus sündimisel suurim,» lisas ta.

Saarma sõnul on siin ka eetiline probleem. «Ema otsustab enda eest, kuidas tal endal parem on, kuid lapsele on ilmselgelt haiglas turvalisem,» nentis arst ja tunnistas samas, et parem legaliseeritud kodune sünnitus kui illegaalne, mille puhul keegi ei teagi, mis kodus toimub.

«Ämmaemandad võtavad tihti põhjendamatuid riske. Tihti ka varjatakse, et keegi soovis kodus sünnitada,» lausub Saarma. «Soomes olid mõni aeg tagasi sarnased diskussioonid ning pärast kodusünnitamise legaliseerimist nende hulk tegelikult vähenes.»

Saarma sõnul peaks kodusünnitus kindlasti toimuma sünnitaja omal vastutusel ja mitte riigi raha eest. «Kindlasti ei tohiks ka legaliseerituse korral kõik kodus sünnitada,» lisas ta.

Vastupropaganda

Inglise keelsel kodulehel hurtbyhomebirth.com kirjutavad oma kurbadest kogemustest kõik maailma naised, kelle laps on kodus sündides surnud või sandistunud. Need on lood, millest kodusünnituse propageerijad ei armasta rääkida.

Dr Amy Tuteur, Harvardi haridusega günekoloog ja endine Harvardi meditsiinikooli kliiniline instruktor, on USA-s üks neist, kes püüab kodusünnitajaid mõistusele kutsuda.

«Kogu teaduslik tõestusmaterjal näitab, et kodusünnitus kolmekordistab vastsündinu sünnitusjärgse suremuse riski,» väidab ta oma kodulehel. Tuteur lükkab ridamisi ümber kõik ebateaduslikud väited, mida kodusünnitajate propagandistid tihti kasutavad.

Näiteks väidavad kodusünnituse toetajad, et kodusünnituse ämmaemandad on enda sõnul n-ö normaalse sünnituse eksperdid. «See on sama hea, kui keegi väidab, et ta on hea ilma meteoroloog,» kirjutab Tuteur, kelle sõnul on sama valed väited, et naine on «loodud sünnitama» või et «sünnitus pole haigus» ehk et see on oma olemuselt turvaline.

«Vale, sünnitus on äärmiselt ohtlik. Igal ajastul, kohas ja kultuuris on sünnitus olnud naiste juhtiv surmapõhjus. Inimese sündimise päev on inimese kõige ohtlikum päev tema esimese 18 eluaasta jooksul.»

Tuteur tõi välja tegeliku põhjuse, miks sünnitus tundub tänapäeval justkui turvaline – just nimelt sellesama moodsa meditsiini tõttu, mille eest kodusünnitajad justkui hoiatavad.

«Moodne sünnitusabi on saja aastaga vähendanud laste neonataalset suremust 90 protsenti ja emade suremust 99 protsenti. Mida on teinud nn kodusünnituse eksperdid? Tulemus on null – nad pole otseselt teinud mitte ühtegi konkreetset meditsiinilist avastust, mida saaks emade ja laste elude päästmisel kasutada.»

Sünnitusjärgset suremust ei alandanud Tuteuri sõnul drastiliselt mitte paranenud hügieenitingimused, nagu ekslikult väidetakse, vaid eelkõige meditsiinilised teaduslikud avastused nagu antibiootikumide, vereülekannete jpm kasutuselevõtt sünnitusabis.

«Naised ei ole ka n-ö disainitud sünnitama,» räägib Tuteur. «Suurte peadega beebid kalduvad olema neuroloogiliselt küpsemad, mis on üks evolutsiooniline eelis. Samas oli väikese vaagna omamine naisele eeliseks, kui ta pidi jooksma metsikute loomade eest. Need kaks evolutsioonilist eelist on omavahel vastuolus, sest väikese vaagna omanikul oli raskem sünnitada suure peaga last, kuid samas kergem ellu jääda.»

Eeskujuks Holland

Kodusünnituse eeskujuks tuuakse Hollandit, kuigi seal on kõrgeim laste sünnitusjärgse suremuse määr Lääne-Euroopas. Samuti on seal kõrge ja tõusev emade suremuse määr. Hollandi valitsus on selle pärast sügavas mures. Kodusünnitajate arv on seal viimase kümnendiga ka vähenenud enam kui kolmandiku võrra – 34 protsendilt 24 protsendini.

Ka Briti meditsiiniajakirja British Medical Journal 2010. aasta novembrinumber toob ilmekalt välja kodusünnituse ohtlikkuse. Uuring sedastab, et ämmaemandate abiga kodus sünnitanud ja just madala riskiga naiste seas on sünnitusjärgne suremus suurem kui kõrge riskiga sünnitajatel haiglas.

Los Angelese sünnitusabi günekoloogide kokkutulekul esitleti mahukat uuringut, mis võrdles madala riskiga sünnitajate laste suremust nii haiglas kui kodus. «Naised, kes plaanivad kodusünnitust, peaksid teadma, et ka planeeritud kodusünnituse puhul neonataalse suremuse risk kahekordistub,» lausus dr Jenny WY Pang, kelle sõnul oli kodussündinud lastel kõrgem suremus nii kaasasündinud südamerikete, südamehaiguste kui ka hingamispuudulikkuse tõttu, samuti esines kodusünnitanutel enam nii pikaleveninud sünnitust kui sünnitusjärgseid verejookse.

Rootsis 2008. aastal avalikustatud uuring paljastab täpselt sama: kodusünnitus suurendab laste suremuse numbreid. Skandinaavia günekoloogide ja lastearstide ajakirjas Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica avaldatu näitas, et kui kodusünnitusel oli suremuse määr 2,2 tuhande sünnitaja kohta, siis haiglas vaid 0,7. Vahe on enam kui kolmekordne.