Viimasel sajandil on inimeste keskmine eluiga jõudsasti kasvanud, järjest rohkem inimesi elab täis bioloogiliselt võimaliku eluea ega sure enneaegselt ning see toob kaasa probleeme, mida õpik käsitleb.
Eesti autorid koostasid esimese kõrgkooliõpiku vananemisest
18. august 2016, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eluea pikenemine koos sündivuse vähenemisega on muutnud traditsioonilist rahvastikustruktuuri nõnda, et üha suureneb eakate inimeste osakaal rahvastikus, teatas Tartu ülikool.
Tartu ülikooli geriaatriadotsent Kai Saks ja geenitehnoloogia doktorant Riin Tamm tõdesid raamatu autorite nimel, et Eestis on prognooside kohaselt 2040. aastal iga neljas inimene 65-aastane või vanem.
Kasvav eakate osakaal kergitab aga mitmeid küsimusi, millest kirjutatakse ka esimeses eesti autorite koostatud vananemisteadust käsitlevas raamatus: mida saame selleks teha, et pikeneks tervena ja toimetulevana elatud eluiga? Miks üldse inimene vananeb ja kas seda on võimalik peatada? Mis vahe on vananemisel ja haigustel? Kuidas toetada eakaid inimesi nii, et nende elurõõm säiliks ning elu oleks elamist väärt ka väga vanas eas?
Raamat on eeskätt gerontoloogia (vananemisteaduse) õpik kõrgkoolidele, mis sobib kasutamiseks paljude erialade üliõpilastele, eeskätt tervise- ning sotsiaalteaduste valdkondades. Laialdast sihtrühma silmas pidades on püütud erialaprobleemid lahti seletada nii, et need oleksid mõistetavad ka teiste erialade professionaalidele ja tavalugejatele.