Ossinovski: meie tänasel rahalisel võimekusel on piir ees

Jevgeni Ossinovski

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nentis eile Postimehele haigekassa eelarve 33 miljoni euro suurust puudujääki kommenteerides, et tervishoiusüsteemi rahastamine vajab reform ning sellest saavad kõik valitsuse liikmed aru.

Riigieelarvestrateegias on haigekassa selle aasta eelarve positsiooniks märgitud 0,8 miljonit eurot, ent tänaseks on juba esimese poolaasta tulem -33 miljonit eurot. Miks märgiti strateegiasse sellised numbrid, kuigi juba toona kinnitatud haigekassa eelarve oli planeeritud 9-miljonilise puudujäägiga ja täna on see juba 33 miljonit eurot?

Rahandusministeerium on meilegi mõistetamatult oma prognoosi korrigeerinud.

Riigieelarvestrateegias (RES) aastateks 2016–2019 (kinnitatud valitsuses mullu kevadel) oli aasta 2016 positsioon -4,3 mln eurot, RES 2017-2020 prognoosis oli kirjas tõepoolest 0,8 (prognoosi eeldused on kirjas RES 2017-2020 dokumendis). Tänavu kinnitatud riigieelarve seaduses aga kinnitati ravikindlustuse tulemiks -9,1 miljonit eurot. Seega käesolevaks aastaks kinnitati riigieelarve seadusega suurem miinus (-9,1) kui oli kevadises RES-s (-4,3). Samas ei maksa seda erinevust üle tähtsustada, sest loeb üksnes riigieelarve seaduses kehtestatud positsioon.

Milline on tulemiprognoos terveks aastaks?

Aasta lõpuks prognoosime tulemiks ligikaudu -31 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus esimese poolaasta lõpu tulemiga (mis on 22 miljonit prognoositust negatiivsem).

Miks on põhjust loota, et teise poolaasta tulem nii suures miinuses ei ole?

Eelkõige prognoositakse langust ravimihüvitise ülekulu põhjustanud C-hepatiidi ravimi kasutuses. Lisaks sellele, et aasta alguses tuli ravile palju seni ootel olnud patsiente ehk nägime ajutiselt oodatust suuremat n-ö kuhjunud vajadust, sõlmiti neile ravimitele äsja uus ja tõhus hinnakokkulepe. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kasutust me ise mõjutada ei saa, küll aga prognoosime kulude kasvutempos teiseks poolaastaks pidurdumist. Eriarstiabis lepingumahtu ületava töö esitamine on tervishoiuteenuse osutajatele seadusega antud võimalus, millele rakendub nn ülempiir ehk soodsamatel tingimustel ületöö esitamine on lubatud kuni 5 protsendil ambulatoorse ja päevaravi lepingumahust.

Mida nii suur miinus tulemis näitab?

Haigekassa kohustused on paljuski avatud kohustused (eelkõige ravimihüvitised, töövõimetushüvitised) ehk sõltuvad sellest, kui palju inimesed neid mingil perioodil vajavad, nt kui suured on viirushaiguste puhangud. Eriarstiabi kulusid on võimalik kontrollida peamiselt läbi kättesaadavuse piiramise. Miinus näitab seega selgelt, et vananeva elanikkonna vajadused ja ootused ravikindlustuse kaudu hüvitatavate teenuste järele on suuremad kui praegune rahaline tulubaas suudab katta.

Sellises tempos saavad haigekassa reservid otsa aastal 2020, kui mitte varem. Mida kavatseb valitsus selle osas ette võtta? Kas see asi ei vaja juba selgeid otsuseid reformide osas lähiajal, sest sõna otseses mõttes raha tiksub?

Oluline on silmas pidada, et haigekassal on jaotamata tulemit 114,1 miljon eurot (haigekassa majandusaasta aruande kohaselt oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga jaotamata tulemiks kokku 119,0 miljonit eurot, millest arvati seadusega nõutud riskireservi ja reservkapitali tagamiseks 4,9 mln eurot). See tähendab, et lähiaastatel haigekassa rahaline jätkusuutlikkus ning ka raviteenuse rahastamine küsimuse all ei ole. Küll aga avaldab haigekassa finantspositsioon mõju riigieelarvele. Arvestades samas, et meil on endiselt katmata ravivajadusi ehk järjekorrad on pikad, tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised kestavad ning pidades silmas tuleviku demograafilisi muutusi, on selge, et tervishoid vajab lisaraha.

Järgmiseks aastaks on märgitud tulemiks 1,3 miljonit miinust. Kui suur on lootus, et see tegelikult nii väikseks kujuneb?

Tehniliselt võiks see muidugi olla teostatav, aga sellisel juhul üksnes inimeste elukvaliteedi ja tervise hinnaga. Seda ma õigeks ei pea.

Analüüs näitab, et 2017. aastal tuleb tervishoiuteenuste kättesaadavust vähendada, nt eriarstiabi ravijuhtude arv peaks vähenema 48,3 tuhande võrra. Milline mõju oleks sellel Eesti inimeste tervisele?

Haigekassa nõukogul on täna sisuliselt kaks valikut: kas tõmmata koomale ravimahtu või siis teha ettepanek muuta riigieelarveseaduses kinnitatud positsiooni, et haigekassal oleks õigus teha rohkem miinust ja katta raviteenust reservi arvelt. Esimene ei tule kõne allagi, sest inimeste ravi kättesaadavuse halvenemine on lubamatu. Teine valik on arutelude küsimus, kus meil tuleb valitsuses omavahel kokkuleppele jõuda.

Tervishoiu rahastamise ettepanekuid on valitsus hiljuti ka arutanud. Mida siis sellest arvati ning kuidas paistab selles kontekstis tervishoiutöötajate palganõue? Kas toonane süsteemi efektiivistamise soovitus on mõistlik?

Vajadusest tervishoiu rahastamist reformida saavad kõik aru ning keegi ei vaidle sellele vastu. Küsimus on selles, kuidas seda täpselt teha. Sotsiaalministeerium on oma ettepanekud valitsusele esitanud ning arutelu jätkub lähikuudel. Ma olen seda meelt, et lähima aasta jooksul peab see süsteem muutuma. Ministeerium nagu ka mitmed valitsuse liikmed on seda meelt, et üks vajalikke suundi on tervishoiusüsteemi enda tulemuslikkuse suurendamine. Siin on ka konkreetseid samme ette võetud, näiteks oleme asunud tugevdama esmatasandi arstiabi kättesaadavust. Küll aga on ilmselge, et tulemuslikkuse tõstmine ja lisarahastus ei ole teineteisele alternatiivid. Teha tuleb mõlemat.

Rääkides tervishoiutöötajate palganõudest, siis siin tuleb silmas pidada mitut asja. Esiteks on kehtiv palgalepe tõstnud kahel järjestikusel aastal tervishoiutöötajate palku üle 10 protsendi. See on olnud üks kiiremaid palgatõuse Eestis üldse. Teiseks, palgatõusu jätkumine on muidugi vajalik, muu hulgas arvestades Soome tööturu survet. Nii pakkusime juba aasta algul tervishoiutöötajatele 5 protsendi suurust palgatõusu. Haiglate liidu pakkumine oli veelgi heldem. Ma tahaksin väga loota, et ka tervishoiutöötajate ametiühingud tunnetavad oma laiemat vastutust tervishoiusüsteemi toimimise suhtes. Meie tänasel rahalisel võimekusel on piir ees.

Populaarne

Tagasi üles