:format(webp)/nginx/o/2015/03/12/3863087t1hf802.jpg)
Juhtivas teadusajakirjas Science ilmus eile artikkel, milles kirjeldati täiesti uut koespetsiifiliste geenide omavahelise seotuse taset, et selgitada näiteks insuldi, südamelihaste infarkti ning teiste kardiometaboolsete ja mitmepõhjuslike haiguste teket.
Läbimurdeline uuring tõstab Tartu Ülikooli kliinikumi maailmas südame isheemiatõve uurijate huviorbiiti, kirjutab ERR Novaator.
Koespetsiifilised geenid on kudedes tavapärasest oluliselt aktiivsemaks muutunud geenid, mis moodustavad omaette võrgustikke. Nende toimel võivad organismis lõppkokkuvõttes alata haiguslikud protsessid, seega ei ole komplekshaiguste kontekstis niivõrd määrava tähtsusega ühe või kahe geeni koostoime, vaid just keskkonna- ja muude tegurite ühismõju geenidele.
Põhjuslike geenide leidmiseks, mis erinevates kudedes võrgustikena töötavad ja kardiometaboolseid haigusi põhjustavad, analüüsisid teadlased sadade südame isheemiatõve käes kannatavate patsientide geeni-ekspressiooni andmeid, selgitab artikli juhtivautor, geneetika- ja genoomikaprofessor Johan Björkegren.
Loe pikemalt ERR Novaatorist.