/nginx/o/2011/01/31/507742t1h623f.jpg)
Pole siiani selge, mis täpselt kokutamist põhjustab, kuid aju-uuringute põhjal võib oletada, et tegu on neuroloogilise häirega.
Kogelevatel lastel kaob häire enamasti iseenesest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate sõnul kaob see häire 70–80 protsendil kogelevatel lastel iseenesest, kuid pole võimalik ette kindlaks teha, kes sellest lihtsalt välja kasvavad ja kes vajavad sellest ülesaamiseks palju abi, vahendas kliinik.ee CNNi.
Christy Ludlow on kõneteaduse ja -häirete professor James Madisoni Ülikoolis, kes varem töötas samal ametikohal riiklikus terviseinstituudis. Tema osalusel läbiviidud uuringutest on selgunud, et kogelejatel on vähenenud valgeolluse hulk nendes aju vasaku poolkera osades, mis on seotud kõnemotoorikaga. Kogelemist on siiani suudetud seostada vaid ajuga: suul, keelel ja häälepaeltel ei ole selle kõnehäirega midagi pistmist.
Ent teadlased ei oska ikka veel seletada, kuidas sellised kõrvalekalded ajutegevuses kogelemist põhjustavad. Lisaks näib kokutamine olevat seotud ka pärilikkusega.
Ajakirjas New England Journal of Medicine 2010. aastal avaldatud uurimuse kohaselt on 60 protsendi kogelevate laste perekondades ka varem kokutamist ilmnenud, ülejäänutel ei ole aga võimalik seda kõnehäiret pärilikkuse arvele kanda.
Kogelemise ravis pööratakse peatähelepanu hingamisele, eriti hingamisele kõnelemise ajal. Lisaks õpetatakse kogelejale, kuidas lõdvestada häälepaelu ja rääkida aeglasemalt.
Vanemad ei saa kuidagi lapse kokutamist põhjustada, kuid kui teie pojal või tütrel on see kõnehäire, siis on väga oluline temaga koos lugeda, märkis USA Kogelejate Ühingu president Jane Fraser. Ta soovitab sellest probleemist lapsega rääkida ja võimalikult kiiresti abi otsida.