/nginx/o/2010/03/23/336691t1h31fe.jpg)
Värske uurimuse kohaselt ei ole lastel kaasasündinud kartust madude ja ämblike ees, vaid nad võtavad selle väga kiiresti teistelt üle.
Hirm ei ole kaasa sündinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühes katses näitasid uurijad seitsmekuustele beebidele korraga kahte videolõiku. Ühes videos näidati madu ja teises mõnd vähem hirmuäratavat looma, näiteks elevanti. Samal ajal mängiti lastele ette kas rõõmsaid või kohkunud inimhääli, vahendas kliinik.ee HealthDay Newsi.
Kui beebid kuulsid hirmunud hääli, vaatasid nad tähelepanelikumalt maovideot, kuid ei näidanud ise hirmu välja. Teises katses näidati kolmeaastastele lastele üheksat fotot ja paluti neil välja valida madu kujutav pilt. Lapsed tundsid maod ära kiiremini kui lilled ja muud maosarnased elukad nagu näiteks konnad ja röövikud.
Lapsed, kes madusid kartsid, tundsid need ära sama kiiresti kui lapsed, kes madusid ei kartnud. «Näib, et meil on kalduvus tunda kiiresti ära sellised loomad nagu maod ja ämblikud ning seostada neid millegi halva ja hirmutava, näiteks kohkunud häälega,» märkis Rutgersi ülikooli teadur Vanessa LoBue.
LoBue sõnul on varasemad uurimused näidanud, et täiskasvanud teevad väga kiiresti vahet hirmuäratavatel ja kahjututel elukatel. Tema sõnul näitab värske uurimus, et ka lastel ilmneb samasugune kalduvus, kuid see reaktsioon ei ole kaasasündinud, vaid omandatud.