Kas haiged peaksid maksma edaspidi senisest suuremat visiiditasu või peaks hoopis riik hakkama tasuma pensionäride ravikulusid – selles on rahandusminister Sven Sester ja terviseminister Jevgeni Ossinovski eri meelt.
Raviraha nappus tekitab ministrite seas erimeelsusi (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukorras, kus Eesti elanikkond vananeb ehk maksumaksjaid jääb vähemaks, aga teenusevajajaid ehk eakaid tuleb juurde, vajab senine tervishoiusüsteem põhimõttelist muutmist,» ütles töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE).
Ministri sõnul on kõik ühel meelel, et lähema viie aasta jooksul on vaja tervishoidu lisaraha, küll aga pole üksmeel selles, kust see lisaraha tulema peaks.
Selle suve alguses tegi terviseminister valitsusele ettepaneku, et riik peaks hakkama maksma eakate ravikindlustuse eest. See plaan ei meeldi aga rahandusminister Sven Sesterile (IRL), kelle hinnangul annaks juba praegu sotsiaalmaksuna haigekassasse laekuvat raha märksa kokkuhoidlikumalt kasutada.
«Laual on olnud ettepanekud tuua (tervishoidu – toim) lisaraha juurde, aga see on alati millegi arvelt. Kas selleks on maksude tõstmine või uute tekitamine. Ma ei tormaks seda teed,» ütles rahandusminister reedel.
Ta lisas, et kui haigekassasüsteemi raha juurde anda, tuleks see kas õpetajate palkade, tänavate-teede või kohalike omavalitsuste tugevdamise arvelt. «See ei ole jätkusuutlik,» toonitas Sester.
Rahanappust ravikindlustussüsteemis saaks Sesteri sõnul leevendada, vaadates kriitiliselt üle ravijuhtude hinnad. «Kui ravijuht haiglas maksab praegu 200 eurot ja erameditsiinis 150 eurot, siis kas ei peaks riik hakkama järjest rohkem vaatama erameditsiini poole?» küsis ta.
Ka on võimalike lahendustena rahandusministri sõnul kõne alla omaosaluse (visiidi- ja voodipäevatasu haiglas – toim) surendamine ja ravijuhtude arvu vähenemine (ravijärjekorra pikenemine – toim), aga ka isiklike tervisekontode loomine. (Inimene kannaks sinna osa palgast, mida saaks hiljem kasutada näiteks kiirema arstivastuvõtu, uuringute ja protseduuride eest tasumiseks – toim.)
Rahandusministri sõnul lähtutakse raviraha jagamisel väga tugevalt sellest, et olemasolev raha tuleb ära kulutada. «Ma tahaksin rohkem rõhutada efektiivsusele. Et maksumaksja raha, mis haigekassas keerleb, oleks maksimaalselt efektiivselt kasutatud,» toonitas ta.
«On lihtne öelda, et raha tuleb leida süsteemi seest ja leitagu,» pareerib töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski kolleegi ettepanekuid. Ta rõhutas, et juba praegu on Eesti tervishoiusüsteem võrreldes teiste riikide omadega väga efektiivne.
«Me kulutame üsna vähe oma rahvuslikust rikkusest tervishoiule, aga saame üsna head teenust,» sõnas minister. Samas möönis ta, et see ei tähenda, nagu poleks miljardieurosest tervishoiueelarvest võimalik leida uusi kohti, kus teenust paremaks teha.
«Kindlasti on eriarstiabi sees mingeid kohti, kus võib olla ebaefektiivsust, et mingeid uuringuid tehakse mitu korda,» sõnas minister.
Samas leidis Ossinovski, et tegelikult on nende ettepanekute taga ennekõike soov suurendada inimeste omaosalust. «Ehk me võiksime suurendada inimeste enda taskust makstavaid tervishoiukulusid ja selle kaudu siis leevendada ravijärjekordi,» ütles terviseminister.
Samas on Eestis inimeste omaosalus juba praegu väga suur. «Me oleme omaosaluses jõudnud 25 protsendini, mida maailma terviseorganisatsioon peab kriitiliseks tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas, ja mina olen vastu kõikidele ettepanekutele, mis omaosalust suurendavad,» kinnitas Ossinovski.
Ta nimetas halva eeskujuna Lätit, kus puudub solidaarne ravikindlustus. «Kõige vaesem osa elanikkonnast sisuliselt arsti juurde ei saa, nende katmata ravivajadus on umbes 40 protsenti, samal ajal kui kõige jõukama seltskonna katmata ravivajadus on nullilähedane,» rääkis minister.
Ossinovski sõnul on solidaarne tervishoid Eesti ravikindlustuse suurim väärtus. «See on väärtus, mida tuleb hoida, aga see on kallis,» lisas ta.
Kui rahastussüsteem jääb samaks, siis lähiaastatel haigekassat ministri sõnul pankrot ei ähvarda. Küll aga võib see juhtuda aastal 2020. «Tervishoid ja pensionisüsteem vajavad pikaajalist lahendust ja neid otsuseid ei saa jätta viimasele hetkele. See on väga ebamõistlik,» sõnas Ossinovski.