Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) kutsub üles 18–35-aastaseid terveid naisi tegema head ja loovutama oma munarakke peredele, kellel puudub bioloogiline võimalus saada lapsi enda geneetilise materjaliga.
Haigla vajab munarakudoonoreid
24. august 2016, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neil peredel on doonormunaraku kasutamine ainus võimalus saada lapsevanemateks, kirjutatakse ITK kodulehel.
Munarakudoonorlus on protsess, kui naine soovib vabatahtlikult loovutada oma munarakke viljatule paarile või naisele kunstlikuks viljastamiseks.
Doonormunarakke kasutatakse mitmetel meditsiinilistel näidustustel:
- munasarjade puudulikkus
- munasarjade mittefunktsioneerimine
- enneaegne menopaus
- kemoteraapia või kiiritusravi
- geneetiliste haiguste esinemine
- ebaõnnestunud rasestumised kunstliku viljastamise teel
Munarakudoonorlus on vabatahtlik ja anonüümne. Doonori isikuandmeid ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui doonor on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane. Munaraku saajale ja tema mehele avaldatakse doonori kohta vaid järgmised andmed: rahvus, nahavärvus, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, doonori pikkus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus.
Munarakudoonorlus on emotsionaalselt keeruline ja aeganõudev protsess. Doonoril on õigus saada munarakkude loovutamise eest hüvitist, mis kompenseerib osaliselt protseduurideks kulunud aja, töölt puudumise või transpordikulud, aga ka mõningaid protsessiga kaasnevaid ebamugavusi ja kohustusi.
Loe munarakkude loovutamise kohta pikemalt siit.