Kuidas rääkida arstile häbi tekitavatest muredest?

Arstile tuleks probleemidest rääkida avameelselt. Foto: SCANPIX

Olgu see halb hingeõhk, ebameeldiv kehalõhn, lööve tundlikus piirkonnas, depressioon või alkoholiprobleem – kui inimene häbeneb oma probleemi, eelistab ta sellest mitte rääkida ning pigem kannatab tagajärgede all.

Mitmed inimesed arvavad ekslikult, et sellistest asjadest rääkides nähakse neid nõrgana, räpasena või mingil moel suutmatuna, teised aga tunnevad ennast hoopis süüdi. Ent inimene ei peaks niimoodi tundma, kirjutas Briti üldarst dr Rob Hicks BBC kodulehel.

«Sinu arst ei ole seal, et sind hukka mõista, vaid et sind aidata. Arstid ei ole sinu jutu peale šokeeritud, üllatunud või õnnetud. Nad on harjunud rääkima keerulisematest probleemidest, inimeste käitumisest, kõikvõimalikest haigustest ning kehavedelikest ning on enamikke asju juba varem ka kuulnud. Suure tõenäosusega on nad pigem meelitatud, kui inimene neile ennast avab ja nemad saavad seega inimest aidata,» selgitas dr Hicks.

Räägi tõtt

Häbitunne ei tulene alati terviseprobleemist. Tihtipeale tekitab häbi hoopis räägitud jutt, eriti kui arst teab, et inimene valetab. Väga tavaline näide on see, kui inimene väidab, et ta ei suitseta isegi kui arst on teda varem suitsetamas näinud. Teine asi on see, et inimesed ei julge tunnistada tegelikku alkoholikogust, mille nad ära joovad.

«Kui sa ei ole arsti kirjutatud rohtu kõrvaltoimete pärast võtnud, siis ära ütle, et sa seda teinud oled, vaid tunnista seda arstile ausalt ning selgita miks. Arstid ei tohiks anda hinnanguid, ent sina peaksid rääkima ausalt, et arst saaks sind parimal viisil aidata,» soovitas dr Hicks ning lisas, et inimesed tunnevad häbi ausalt rääkimise pärast ka seetõttu, et kardavad oma arsti alt vedada.

Pettus

Paljud inimesed üritavad ka oma arsti petta, et saada, mida nad tahavad. Siiski on arst see, kes soovib aidata ning kes on ekspert ütlemaks, kas keegi on haige või mitte. «On uskumatu kui paljud vajavad haiguslehte päikeselistel päevadel või aasta alguse allahindluste perioodil või kui tulekul on mõni tähtis spordisündmus,» rääkis tohter ning lisas, et selline käitumisega ei pruugi arst inimest järgmisel korral enam tõsiselt võtta, kui tegemist on juba päris haigusega.