Ärevushäiret esineb aina enam

Ärevushäire võib mõjutada igapäevaelu. Foto: Panther Media/Scanpix

Ärevushäire on tõsine terviseprobleem, mis levib aina sagedamini.

Kliiniline psühholoog Margus Laurik rõhutab, et ärevushäire ei ole tänapäeval enam haigus, millega peaks leppima ja seda kannatama, kirjutab Terviseuudised.

«Kliiniline psühholoogia ja psühhoteraapia on ääretult tõhusad ravimaks ärevushäireid ja väga head meetodid on praeguseks välja töötatud,» julgustab Laurik.

Psühholoog selgitab, et ärevus on normaalne seisund ja see on ka vajalik, sest paneb meid keskenduma ohule ja sellega tegelema. «Kui me aga räägime ärevushäirest, siis see on tõsine asi,» lisab Laurik ja selgitab, et see on ärevus, mis esineb näiteks vales kontekstis, esineb liiga tugevasti, liiga kaua või liiga sageli ja mis segab elutegevust.

Isiksushäireid ja ärevushäireid on väga palju ja elu jooksul põeb 30 protsenti inimestest mõnd ärevushäiret. Ärevushäire liigid on näiteks üldistunud ärevushäire, sotsiaalfoobia, paanikahäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, traumajärgne stressihäire, lihtfoobia, terviseärevus ja veel mõned. On täheldatud, et ärevus kipub esimest korda avalduma üsna noores eas ja vanuses 10-25 on inimene ärevushäiretele kõige haavatavam. Samuti ei teki selle haiguse põdemisel immuunsust ja ärevushäire võib avalduda ka hiljem vanemas eas. «Minu on jaoks kõige enam muret tekitav number see, et millegipärast vähem kui 30 protsenti inimesi otsib reaalselt abi, kui nad on ärevushäirega hädas. Mida teevad kõik need ülejäänud, ei tea,» nendib Laurik.

Loe Terviseuudistest, miks on tarvis ärevushäireid ravida ning millised häired võivad ärevushäirega kaasneda.